Aastaga kallinesid korterid

Kuigi viimastel kuudel on kinnisvaraturul senine pidev hinnatõus asendunud paigalseisu või isegi mõningase langusega, on aasta kokkuvõttes hinnad märgatavalt tõusnud. Aasta esimestel kuudel jätkus vaatamata karmistunud laenutingimustele suuremates linnades korterite hindade kiire tõus. Kuna tingimused rahaturul ei lihtsustunud, jäi ostuvõimelisi inimesi üha vähemaks ning pakkumine hakkas järjest enam nõudlust ületama. Tagajärjeks oli kinnisvarahindade diferentseerumine. Hea asukohaga ja heas korras elamispinna hind pole oluliselt muutunud. Kehvema asukohaga ning halvas seisukorras korterile on ostjat leida üha raskem.

Kui eelmisel aastal tõusid Tallinnas korterite hinnad keskmiselt 20%, siis selle aasta tõus oli vaid veidi väiksem. Ligi viiendiku kallinesid korterid Õismäel ja Koplis. Mustamäel ja Lasnamäel on korterid keskeltläbi 10% kallimad kui jaanuaris.

Teistest suurematest linnadest on aastane hinnatõus kõige väiksem Tartus, kus see jääb alla 10%. Veidi üllatav on Pärnu korterite keskmise hinna jõudmine Tartuga samale tasemele. Aasta tagasi maksis ühetoalise korteri ruutmeeter Tartus keskmiselt 2800 ja Pärnus 2200 krooni, nüüd on mõlemas linnas jõutud 3000 krooni tasemele. Ida-Virumaa linnadest oli märgatav hinnatõus (üle 10%) vaid Narvas.

Väiksemates Eesti linnades aastaga korterite hinnad oluliselt ei muutunud, märkida võiks nende mõningast kallinemist Kuressaares ja Rakveres ning odavnemist Viljandis.

Kinnisvaraturul on aastaga oluliselt suurenenud sularahaga tehtavate tehingute arv. Laenu küll saaks, kuid laenuprotsent on läinud väga kõrgele. Täna ollakse Eestis olukorras, kus nii kinnisvara müüjad kui ka ostjad on uue olukorraga harjunud ja hinnad on suhteliselt stabiilsed. Olulisi muutusi pole kinnisvaraturul lähiajal oodata.