7. jaanuar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Eelarveskandaal viis kriisi

Kuna liikmeid ükshaaval tagandada ei saa, toimub tuleval neljapäeval usaldushääletus kogu 20liikmelise komisjoni üle.

Komisjoni tagandamine paiskaks segamini kogu Euroopa Liidu pingelise ajakava, mis muu hulgas sisaldab ettevalmistusi uute liikmete vastuvõtmiseks Kesk- ja Ida-Euroopast.

Loodetakse, et asjad siiski nii halvasti ei lõpe, sest komisjoni tagandamiseks on vajalik kahe kolmandiku parlamendiliikmete toetus.

Nii nagu Bill Clintoni puhul ei usutud, et armuafäär praktikandiga võib viia presidendi tagandamiseni, oli ka Euroopa komisjoni ja europarlamendi vastasseisu tekkides vähe neid, kes usaldushääletuse võimalust ette nägid.

Vastasseisu ajendiks on «lubamatult palju» nõuetekohaselt dokumenteerimata kulusid ELi 1996. aasta ühiseelarves, mille parlament märtsis kinnitamata jättis. Terve hulk pettusi on ilmsiks tulnud humanitaarabi programmi Echo ja Vahemeremaade abistamiseks loodud programmi Med täitmisel. Volinikest on tule all endine Prantsuse peaminister Edith Cresson ja komisjoni asepresident Manuel Marin.

Pingeid lisas Euroopa Liidu kulusid kontrolliva audiitorite kohtu raport, mille järgi liidu 1997. aasta eelarves ümbritsevad hämarad asjaolud ligi 5 protsenti eelarvest tehtud väljamaksetest.

Lõplikult kummutas tasakaalu komisjoni audiitori Paul van Buiteneni poolt parlamendi roheliste saadikurühmale lekitatud toimik, kus on detailselt käsitletud pettust, mahavaikimisi ja sobinguid Euroopa komisjoni programmide täitmisel. Lisaks ründas Buitenen komisjoni üldist suhtumist, juhtides tähelepanu «administratsiooni ebakompetentsusele ja soovimatusele efektiivselt pettuste ja puudustega tegeleda».

Parlamendi ja komisjoni konfrontatsioon ei puuduta aga üksi pettusi. Tegemist on olulise jõukatsumisega kahe (kolmest) Euroopa Liidu poliitikat koordineeriva organi vahel.

Euroopa komisjonil on peale liidu igapäevase juhtimise seaduseelnõude esitamise ainuõigus.

626kohaline parlament, ELi ainus otse valitud institutsioon kujutab endast ainsat demokraatlikku kontrolli komisjoni võimu tasakaalustamiseks. 1991. a Maastrichti lepingu ja 1997. a Amsterdami lepinguga sai parlament ministrite nõukogu kõrval volitused seaduseparanduste esitamiseks ja õigusaktide kinnitamiseks.

Üks uusi volitusi puudutab ka ELi 80 mld euro suuruse eelarve kinnitamist.

Euroopa komisjoni praegusel koosseisul on ametis olla veel aasta -- mandaat lõpeb 2000. aasta 6. jaanuaril. Komisjoni juhil Jacques Santeril ning volinikel tuleb hääletusini jäänud nädalal tugevalt pingutada, et sinnamaani ametisse jääda. Presidendi kohale tagasivalimise lootused tuleb Jacques Santeril nüüd aga ilmselt maha matta.

Autor: FT

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt