13 jaanuar 1999

Kui ei sureta konkurents,

siis teeb seda riik

Kutsehaiguste kliinikusse pöördus Rõigas alles 1997, 14 aastat hiljem. Seal diagnoositi tal laialt levinud vibratsioonitõbi. Samas diagnoosis Tartu Maarjamõisa närvikliinik Rõigasel aju tuumori, mis annab arstide sõnul vibratsioonitõvele analoogilised haigustunnused, kuid mis kutsehaiguste kliinikus jäi tähelepanuta.

Mullu 22. detsembril kuulutas Jõgeva maakohus välja kohtuotsuse, kus nõutakse Põltsamaa Autobaasilt välja ühekordne hüvitis 25 061,60 krooni ja alates 1. septembrist 1998 iga kuu 2009,55 krooni eluaegset hüvitist, mida tuleb korrigeerida vastavalt miinimumpalga tõusule ja maksustada sotsiaal- ja tulumaksuga.

Valitsuse 10. juuni 1992. a määruses nr 172 öeldakse, et hüvitist maksab töötajatele tekitatud kahju eest vastutav organisatsioon, juriidilise isiku reorganiseerimisel selle õigusjärglane, juriidilise isiku likvideerimisel tema elukohajärgne sotsiaalkindlustus.

Jõgeva maakohus ja Tartu ringkonnakohus leidsid, et baasi nr 5, mis koosnes kolmest, Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa, kolonnist, ainus õigusjärglane kahjuhüvitiste osas on Põltsamaa autobaas, kuigi RAS Jõgeva Autobaas erastati samadel alustel kui RAS Põltsamaa Autobaas. Erastamislepe ei kohustanud ostjat maksma taolisi hüvitisi. Ostja pidi olema hiromant ja teadma, et Eesti riik veeretab endistele autojuhtidele, olgu nad töötanud siis autoga 15, 20 või mis tahes aastat tagasi, hüvitise maksmise erastaja õlule.

Sellise skeemiga on lihtne riigi raha kokku hoida, ent transpordiettevõtte viib taoline kutsehaiguste määramise süsteem ning kehtiv seadustik kindlalt pankrotti.

Kehtiv kord ei garanteeri meie töötajatele riigi poolt makstavat pensioni, vaid veeretab selle tööandja õlgadele, st me peame maksma iga töötaja pealt sotsiaalmaksu ja lisaks kindlustama ta vanaduspensioniga, mida vormistatakse kutsehaiguste kliiniku kaudu vibratsioonitõvest tingitud kutsehaigusena. Autobaasist on läbi käinud sadu autojuhte, lisaks praegused 50 töötajat. Rõigas on juba kolmas endine töötaja, kes on suunatud firma finantseerimisele.

Ei ole võimalik investeerida ettevõttesse, tasuda makse, kindlustada töötajatele minimaalpalkagi, kui aastas peab sadu tuhandeid maksma hüvituseks n-ö maa alt välja kasvanud kutsehaigetele. Eriti kummaline on, et riik nõuab «kutsehaiguse hüvitiselt» veel sotsiaalmaksu,kuigi haige ei ole firma töötaja.

Mida soovitab valitsus firmadel teha, et ellu jääda?

Hetkel kuum