Kadi Heinsalu • 17 jaanuar 1999

Riigikassa täitis rahakotti haigekassa saja miljoni krooniga

Jaanuari esimesel poolel on mitmel päeval riigikassast raha rohkem välja läinud kui maksudena juurde saadud, kirjeldas olukorda rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep. Esimesed kokkuvõtted näitavad, et 1998. aasta riigieelarve ülejääk on vaid 5 miljonit krooni. Aasta tagasi oli see ligi miljard krooni.

Selle aasta alguse eripäraks on see, et valitsus otsustas ettevõtjatele tagastada enammakstud käibemaksu 60 päeva asemel 30 päeva jooksul. «Tagastatakse oluliselt rohkem raha kui varem,» selgitas rahapuuduse põhjuseid maksuameti vastne peadirektor Aivar Sõerd.

Haigekassal seevastu oli aasta lõpus mitmesaja miljoni kroonine ülejääk. Haigekassa eelarve ülejääk oli ligi 300 miljonit krooni. Haigekassa 100 miljoni kroonise deposiidi tähtaeg on esialgu 15. veebruar. Lellepi sõnul on selleks ajaks oodata raha riigivara võõrandamisest, pidades silmas Telekomi aktsiate müüki. Kogu raha on endiselt haigekassa oma, ka intressid hoiustamisest laekuvad haigekassale.

Ravikindlustusnõukogu esimees Indrek Oro sõnas reedel, et tema arvates on tegemist lihtsalt riigikassa likviidsuse probleemi lahendamisega. Oro sai rahapaigutusest teada alles keskhaigekassa juhi telefonikõne peale. Nõukogu liikmeid sellisest erakorralisest rahapaigutusest ei teavitatud, ehkki nõukogu ülesanne on ravikindlustusvahendite järelevalve. «Arutame seda küsimust järgmisel istungil veebruari alguses,» teatas Oro.

Oro sõnul võis rahandusministeeriumi kõrvu jõuda kuuldus, et haigekassa otsib võimalusi ülejääkide paigutamiseks. «Minu teada oli haigekassal pankadega juba lühiajaliste deposiitide tingimustes kokku lepitud, kui tuli rahandusministri korraldus raha hoopis neile kanda,» lausus Oro. Tema arvates ongi käes see, mida arstid kartsid: sotsiaalmaksu hakatakse kasutama eelarvepuudujääkide katteks, ehkki seadused seda ei luba.

Lellep põhjendas haigekassa saja miljoni deponeerimist sellega, et haigekassa ei osalenud möödunud aasta lõpus riikliku stabilisatsioonireservi loomises ja riigikassa kandis sinna tema asemel oma kassatagavara. Lellep kinnitas, et riigieelarves ette nähtud kulude jaoks haigekassalt saadud raha ei kasutata. Eesmärk oli tema sõnul saada tagasi ja anda käibesse need kassatagavara vahendid, mis riik oli seni haigekassa eest stabilisatsioonireservis hoidnud.

Lellep selgitas, et Saksamaal Deutsche Bankis olevast ligi 1,3 miljardist kroonist stabiliseerimisfondi rahast on ligi 600 miljoni krooni seal kui tavaline deposiit. «See sisaldab ka meie kassatagavara jooksvate kulude katteks,» selgitas ta.

Lellep ei pidanud aga õigeks seda, kui Eesti saadaks välismaale signaali, et kassatagavara täitmiseks tuuakse raha välismaalt tagasi. Selleks tuligi tema sõnul Saksamaal oleva reservi jääk ümber struktureerida nii, et selles osalevad ka sotsiaalfond ning ravikindlustusfond.

Peaminister Mart Siimann kinnitas aasta tagasi riigikogu ees, et ravikindlustuse eelarve aastalõpu jääk on ja jääb ravikindlustuse eelarvesse. «Ravikindlustuse eelarve aastalõpu jääki ei nimetata ümber stabiliseerimise reserviks või fondiks,» ütles Siimann tookord.

Valitsus on seni pidevalt rõhutanud, et stabilisatsioonireservi kantakse vaid riigieelarve ülejäägid, mitte sotsiaalfondide ülejäägid.

Lisaks haigekassale kavatsetakse stabilisatsioonireservi täitmise põhjendusega võtta rahandusministeeriumi arvele ka pensionirahadest lähipäevil 130 miljonit krooni.

Haigekassal on aasta alguses rahaga kitsas. Uus sotsiaalmaksuseadus nihutas maksu tasumise tähtaega kahe nädala võrra edasi veebruari ning selle peab katma möödunud aastate jäägi arvel. Sel aastal on tähtaegade muutumise tõttu ravikindlustusmaksu laekunud väga vähe, jaanuari keskpaigaks vaid 25 miljonit krooni keskmise 200 miljoni krooni asemel.

Keskhaigekassa direktor Maris Jesse sõnul peaks alles jäänud eelarvejäägiga siiski suutma tühimikku katta. «Juhul kui meil peaks rahandusministeeriumi arvele kantud raha varem vaja minema kui ühe kuu pärast, saame selle tagasi,» lausus Jesse.

Hetkel kuum