Kristi Malmberg • 21. jaanuar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Katastroofi ootel

Juba mullu hakkasid arvutispetsialistid hoiatama võimaliku infrastruktuurilise katastroofi eest ja maailmas kulutatakse miljardeid dollareid tark- ja riistvara täiustamiseks, sest arvutiajastu alguses leiti, et mugavam on aastanumbreid sisestada 2kohalistena.

Musta stsenaariumi korral kustub mõni tund pärast millenniumi tulekut Eestis valgus ja katkeb telefoniühendus. Selleks ajaks võib meil aga lampidest ja telefonidest juba üsna ükskõik olla, sest kuidas käituvad arvutirikke korral Vene tuumajaamad ja -raketid, on võimatu ette ennustada.

Riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Oti kinnitusel on tõenäosus, et midagi juhtub, siiski kaduvväike. Vaid üks arvuti 10 000 mikroprotsessorist olevat selline, millega võib tekkida probleeme.

Riigi infosüsteemide osakond teavitab tänavu pidevalt nii avalikku kui erasektorit aasta 2000 probleemi lahendamise käigust. Kriisikomisjonil on olemas ka ettepanekud taasteplaani väljatöötamiseks võimaliku kriisi tekkimisel.

Mullu 27. novembril sõlmis valitsus maailmapangaga 100 000 dollari suuruse rahastamislepingu aastatuhande vahetuse probleemide vältimiseks.

Riigiasutuste kinnitusel seega ettevalmistused sujuvad, kuid täielikult ei välista infosüsteemide kokkuvarisemist keegi.

«Millenniumi lõpust otsitakse ikka katastroofihõngu,» nendib Tallinna tehnikaülikooli informaatikainstituudi juhataja Jaak Tepandi.

Eesti kindlustusseltsid võtavad järgmisel nädalal vastu memorandumi, kus soovitatakse seltsidel lisada kindlustuslepingutesse klausel «mitte hüvitada aasta 2000 kahju».

- Eesti Telefon peab 2000. aasta 1. jaanuari täiesti tavaliseks päevaks. «Meil pole ka praegu ühtegi päeva, kus ei tehtaks mingeid remonditöid, ning vaevalt et seegi päev kuidagi erilisem on,» ütleb Eesti Telefoni projektijuht Teet Rannut.

Eesti Telefon lubab, et aasta lõpuks on kõik keskjaamad millenniumi vahetuseks valmis.

- Kõige rohkem mõjutab riiki võimalik elektrikatkestus. Eesti Energia projektijuhi Toomas Tuti kinnitusel pole neil aastavahetuseks vaja mingit erikava, sest plaanid elektrikatkestuste ajal tegutsemiseks on juba välja töötatud. «Pealegi on meil vähe aasta 2000 probleemi ehk siis tarkvaratöötlusega seonduvat,» leiab Tutt vähesest arvutiseerimisest ka ühe hea külje.

Eesti on seni üks osa endise Nõukogude Liidu energiasüsteemist ja Venemaal toimuva osas ei saa kunagi päris kindel olla. Kuid Tutt kinnitab, et kui Venemaa energiasüsteem peaks rivist välja minema, hakatakse seal süsteemist lahti ühendama kliente, sest kõige olulisem on Venemaa jaoks süsteemi terviklikkuse säilitamine. «Eesti pole Venemaa jaoks klient, vaid süsteemi üks osa ja seetõttu tehakse kõik, et me süsteemi alles jääksime,» usub ta.

- Eesti kommertspankade ettevalmistused kriiside ärahoidmiseks kulgevad plaanipäraselt ja suur osa vajalikke süsteemi testimisi on juba läbi viidud. Hansapanga 2000. aasta järelevalvegrupi liige Tõnis Laasik räägib, et praegu käib infosüsteemide testimine koostöös välispankadega, et tagada välismaksete liikumine.

Ühispank lubab aastatuhande vahetuseks täielikult valmis olla juba 30. juunil. Uus riist- ja tarkvara on paigas ning kõrvalmõjude vältimiseks vajalikud plaanid välja töötatud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt