Tõnis Arnover • 24 jaanuar 1999

Sotsid parandavad Klausi vigu

President Vaclav Haveli nõunik Jiri Pehe näiteks väidab, et erinevalt Poolast ja Ungarist pole T?ehhi veel kogenud tõelist majanduskriisi, mis pannuks inimesed tuleviku pärast muretsema ja poliitikud tarmukalt tegutsema.

Briti ekspeaministri Margaret Thatcheri suur austaja Klaus ajas üliliberaalset majanduspoliitikat, viis kiirustades läbi masserastamise ja tahtis kogu rahvast vaut?erite abil omaniku teha. Ruttamise tõttu oli Klausi loodud kapitalism reegliteta ja seadusteta, mida ebaeetilised ärimehed muidugi kasutamata ei jätnud. Vaut?erid läksid sadade investeerimisfondide kätte ja muudeti ettevõtete aktsiateks, kuid fondid ei suutnud anda ettevõtetele ei strateegilist kapitali ega vahetada välja ebapädevat juhtkonda, mistõttu need jäid moderniseerimata ja sattusid võlgadesse.

Segase omandivormiga ettevõtted ja reguleerimata kapitaliturg muutis välisaktsionärid ettevaatlikuks ning mulluse rahvusvahelise finantskriisi mõjul tõmbasid nad raha Praha börsilt välja, kus aktsiad kukkusid 75%. Et aegunud firmad pankrotti ei läheks, on riik andnud oma käes olevate pankade kaudu neile 1997. a peale 86 mld Eesti krooni sooduslaene. Nüüd on pangad raskustes, kolmandik laenudest halvad.

Keynesi ideedest lähtuv Milos Zeman on valimislubadustest taganedes asunud kiirete reformide teele. Ta on lubanud 1,5 aastaga erastada neli suuremat panka, korrastada uute seadustega kapitalituru ja valmistada suurettevõtted thatcherlikult erastamiseks ette, lubades osa neist pankrotti lasta. Arvestades tema habrast toetust, kergeks see ülesanne ei kujune, sest talle osutavad visa vastuseisu Klausi poliitikast kasu lõiganud ettevõtete juhid, nende poliitilised ja rahalised toetajad ja isegi töötajad, kes kardavad tööta jääda. Töötus on kahe aastaga kahekordistunud ja hõlmab praegu 7,5% tööjõulist elanikkonda.

Välisosalusega firmadel läheb samal ajal T?ehhis õige hästi. Mullu tuli riiki 1,4 mld dollarit välisinvesteeringuid ning 15% tööjõust kasutavad välisfirmad või nende tarnijaettevõtted annavad 60% riigi koguekspordist.

Eksperdid usuvad, et õigete poliitiliste otsustega suudab T?ehhi mahajäämuse 2-3 aastaga tasa teha. Erinevalt Klausist, kes ei varja oma põlgust Brüsseli bürokraatide suhtes, suhtub Zeman ELi positiivselt.

Hetkel kuum