Andres Reimer • 27 jaanuar 1999

Kolme tähega patiseisus

WTOga ühinemiseks peab riigikogu enne märtsivalimisi vastu võtma kaheksa seadust, kuid valitsus pole ühtegi nendest riigikogu töökavasse esitanud.

Eesti alustas WTOga ühinemise pingutusi kohe organisatsiooni asutamisel 1995. aastal, kuid erinevalt Lätist ja Kõrgõzstanist pole jõudnud ühinemiskutse saamiseni.

Valimisi silmas pidades peavad poliitikud vajalikuks ühinemiskutse saamist WTO üldnõukogu 10. veebruari istungilt. Eesti kutsumist üldnõukogu päevakavas aga pole.

30. novembril võetakse pidulikult vastu WTO viimased uued liikmed sel sajandil. Algab organisatsiooni aastaid kestev ümberkorraldamine ning uute liikmete vastuvõtmine peatub.

Euroliitu pürgival Eestil tuleb siis alla neelata mõru pill, sest seni pole ELi saanud ükski WTOsse mittekuuluv riik ja poliitikute hinnangul ei saa ka tulevikus.

Liitumiskõneluste ummiku põhjusena on seni toodud Eesti erimeelsused USA, Kanada ja Austraaliaga, kes ei nõustunud Eestis rakendatavate kaubanduspiirangutega.

Tegelik põhjus peitub aga ministeeriumide erimeelsustes.

Üksmeel WTO suhtes tuleb raskelt, sest ministeeriumid on vastandlikel majanduspoliitilistel ja ideoloogilistel seisukohtadel, tõdeb põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve ?ank.

Põllumajandusministeerium pooldab protektsionismi põllumehe toetamiseks, välisministeerium kaitseb vabaturumajanduslikku avatust. Põllumajandusministeerium ja välisministeerium töötavad konfrontatsiooni osavalt varjates iga päev teineteisele vastu.

Endise välisministri, praegu Rahvaerakonda juhtiva Toomas Hendrik Ilvese käsitluses on WTO peavastane põllumajandusminister Andres Varik, kes on üritanud valitsuses läbi suruda mitmeid WTO reeglitega vastuolus olevaid kaubanduspiiranguid, näiteks teravilja sisseveo kvoote. Varik oli väitnud eksitavalt, et need on WTO põhimõtetega kooskõlas.

Varik jälle peab just põllumajandusministeeriumi teeneks teraviljatollidega Eesti liitumisele seni tugevat vastupanu osutanud Austraalia ja veterinaarnõuete vastu protestinud USAga üksmeele saavutamist.

Ilvese sõnul töötavad maapoliitikud WTOga ühinemise vastu, sest liikmeksolek ei võimalda neil kehtestada WTO reeglitega vastuolus olevaid sisseveopiiranguid. Tollide sisseseadmise eest võitlevad maamehed ei anna aga endale aru, et kiire WTOga ühinemine annab Eestile võimaluse kaitsetollid kehtestada, mida WTO ainsa piiranguna tunnistab, ärritub Ilves.

Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos süüdistab WTO-protsessi takerdumises jälle Ilvest, öeldes, et välisministeerium jättis eelmisel aastal valitsuse ja riigikogu tegelikust olukorrast teavitamata.

Probleemid selgusid Meosele poolteise kuu eest, varem kuulis ta üksnes reipaid ja optimistlikke raporteid. «See on Ilvese tegematajätmine, et me sõltume WTOsse pääsemisel praegu vaid teiste riikide armulikkusest,» nuriseb Meos.

Ilvese sõnul ei sõltu WTO läbirääkimiste edukus välisministeeriumi pingutustest, vaid teiste ministeeriumide tööst, kes valmistavad ette ja peavad sisulisi läbirääkimisi. «Välisministeeriumis pole kedagi, kes suudaks vaielda Uus-Meremaaga näiteks sesoonsete õunatollide üle,» selgitab eksminister.

Esmaspäeva hilisõhtul kogunes valitsus erakorraliselt arutama, milliseid seadusi peab riigikogu enne valimisi jõudma vastu võtta.

Sellekohase järelepärimise esitanud Mati Meos tõdes pärast koosistumist, et talle ei teatatud esmaspäeval ühestki WTOga seotud seadusest.

Eelmisel nädalal polnud Tallinnas ühtegi riigiametnikku, kes oleks suutnud Eesti WTOga ühinemise hetkeseisu selgitada.

Välisminister Raul Mälk vuhiseb ajakirjanikust peatumata mööda. «Diplomaatiline aasta on alles alanud, mistõttu on WTOst vara rääkida,» keeldub minister kommentaaridest.

Läbirääkimiste delegatsiooni juht Clyde Kull saatis majandusminister Jaak Leimanni Hongkongi-visiidil. Peaministri majandusnõunikud selgitasid, kuidas WTOga ühinemine põhimõtteliselt käib, kuid ei teadnud midagi Eesti väljavaadetest.

Eesti suursaadik rahvusvaheliste organisatsioonide juures Priit Pallum jäi kättesaamatuks. Välisministeeriumi pressiteenistus ütleb, et läbirääkimiste voor toimub 5. veebruaril Genfis -- siis räägime.

Asjalikum info tuleb üllatuslikult hoopis Genfist. «Eestil ei tohiks WTOsse saamisel olla põhimõttelisi takistusi, sest te ei rakenda turukaitsemeetmeid,» teavitab WTO pressiesindaja Cato Adrian.

WTOga liitumine on Eesti ettevõtjatele kasulik, sest see tagab neile võrdväärse kohtlemise 133 riigis.

Samuti on see kasulik tarbijatele, sest siis ei saa poliitikud kodumaise tootja kaitsmise loosungi all suruda tarbijatele peale väliskonkurentidest kallimat ja tihti viletsamat kodumaist toodangut.

Tänu WTO nõuetele pidurdub Eestis alates aprillist õlle hinna tõus, sest riigikogu tühistas eelmise aasta lõpus Saku õlletehasele kehtestatud kõrgema aktsiisimäära. Eesti pidi seadust muutma, sest valitsus ei suutnud tõestada, et suudab välismaiste õlletootjate suhtes rakendada erinevatel tootmismahtudel põhinevat maksuerinevust. Praegu moodustab aktsiisimaks ühe pudeli Saku Originaali hinnast kolm krooni, aprillist nelikümmend senti vähem.

Rakvere lihakombinaadi direktor Peeter Maspanov on veendunud, et kui Eesti ja Läti oleksid mõlemad WTO liikmed, jäänuks detsembris möllanud sealihasõda olemata.

Eesti pole lõpetanud WTO läbirääkimiste etappi ning lätlastele jääb õigus pidada meid nn kolmandaks maaks, kelle suhtes ei kehti ebaõiglaste kaubanduspiirangute vältimise nõue.

WTO-kõnelustelt eemale jäänud Ilves on aga kõigest hoolimata optimistlik. Pole midagi katki, kui saame ühinemiskutse näiteks aprillis ja jõuame ühinemise ratifitseerimiseni pärast novembris toimuvat üldnõukogu istungit, usub ta. Ilvese arvates jääb Eesti tegeliku ühinemisega venitamisega ilma vaid pidulikust tseremooniast.

Ta jätab aga mainimata, et tseremooniast ilma jäämine jätab Eesti ilma avaliku tähelepanu ja rahvusvahelise maine tõusuta. Mainekampaaniatel aga põhineb suur osa Eesti viimaste aastate majandusedust.

Ühtse poliitilise tahte korral suudab riigikogu WTOga ühinemiseks vajalikud seadused kahe nädalaga vastu võtta, pole ka reformierakondlasest õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi arvates veel midagi lahti..

Hetkel kuum