Alte Leipzigerile kuuluva BICO Kindlustuse juhatuse liige Olga Reznik ütles, et homsele planeeritud Alte Leizigeri esindajate visiit Eestisse lükkub veebruari algusesse. Seoses sellega venivad ka läbirääkimised Polarise aktsiate võimaliku ostmise üle, mida sellel aastal tema teada veel toimunud polegi.
Rezniku sõnul ei paista Alte Leipziger selles osas ka eriti kiirustavat. «Eks veebruaris räägime, millised huvid osapooltel üldse on,» lausus ta.
BICO Kindlustuse juhtkonnale tekitab aga teadmatus ning otsuste venimine probleeme selle aasta strateegia kavandamisel. Polaris on tugev selts eriti Lõuna-Eestis, kus on ka BICO esindusi. Kuigi mitmeid kliente on tulnud BICOst küsima, kas on võimalik soovi korral Polarisest üle tulla, ei ole BICO sellele veel eriti rõhku pannud. Kui Polarise omanikud ei soovi seltsi müüa, võib strateegia vastupidise lahendusega võrreldes mõnevõrra erinev olla, rääkis Reznik.
Reznik on varem öelnud, et Polarise omaniku Andres Bergmanni pakutavast umbes 10% osalusest Polarises ei ole Alte Leipziger huvitatud. Pigem soovitakse osta Polarise aktsiate kontrollpakki.
Talinvest Suprema Väärtpaberite ASi analüütik Paavo Põld ütles, et Eesti kindlustusseltside aktsiate eest praegu üle omakapitali väärtuse tõenäoliselt ei pakuta. Polaris Vara omakapital oli 1998. aasta esimesel poolaastal 25 mln krooni, kahjum 2,5 mln krooni. 1997. a lõpus oli seltsi omakapital ligi 28 mln krooni. Polarise 14,5 mln kroonist aktsiakapitali ei ole siiani vaatamata detsembris tehtud omanike otsusele kümne miljoni krooni võrra tõstetud.
Põld nõustus, et aja jooksul võib müügiprotsessi venimine seltsi eest saadavat hinda vähendada. Teadmatuses on tavaliselt häiritud firma juhtkonna töö, hästi ei mõju ka ebamäärasus kindlustusseltsi omaniku ERA Panga saatuse osas, arutles ta.
Kindlustusinspektsiooni direktori asetäitja Kaido Tropp ütles, et investori leidmise venimine on Andres Bergmanni enda risk, millest teda on informeeritud. Kuigi järske muudatusi Polarise seisukorras pärast ligi 20% käibe langemise septembris pole olnud, on tal Tropi sõnul seniajani oht sattuda makseraskustesse. «Seltsil on nominaalis varasid piisavalt, et oma kohustusi katta,» selgitas ta, «aga kuna ERA Panga grupi süda oli pank, kust käisid läbi kõik arveldused ja hoiused, siis likviidsus on see, mis on seoses moratooriumiga kõvasti häiritud.» Tropp kummutas Bergmanni varasema väite, et ERA Pangas on kinni vaid seltsi pikaajalised deposiidid, mida poleks nagunii praegu avada saanud. Pangas kinni olev 17 miljonit jaguneb enam-vähem võrdselt nii pika- kui lühiajalisteks hoiusteks, ütles Tropp.