2. veebruar 1999 • 1 min
Jaga lugu:

Põhjala aeglane erastamistaktika

Kõige kaugemale on riigivara müümisel jõudnud Taani, mis 1993. a peale on müünud aktsiaid eravaldusesse 36 mld Taani krooni ehk 75,6 mld Eesti krooni eest ja mis jätkab nende müüki.

Tänavuse suurima erastamistehingu on teinud Soome, mis pani müüki riigi telekommunikatsioonifirma Sonera aktsiatest 22,2%. Peale selle on Soome valitsus viimase 18 kuu jooksul läbi surunud riigi kahe suure energiagrupi Imatran Voima (IVO) ja Neste osalise müügi ning väljendanud valmisolekut kahandada riigi osalust lennufirmas Finnair. Kokku on Soome parlament loa andnud müüa riigivara 25 mld marga eest, millest seni on käes 18 mld.

Rootsi on maha müünud suure aktsiapaki riigi ühes suuremas kommertspangas Nordbanken, mis ühines Soome Meritaga, ja kavatseb varsti müüa kaitsetööstusfirma Celsius ja metsatööstusgrupi AssiDomän aktsiaid.

Rootsi valitsusel on koostatud radikaalseim umbes 700 mld Eesti krooni maksva 25 riigiettevõtte erastamise kava.

Norras, kus valitsus suhtub kõige vastumeelsemalt riigivara erastamisse, näiteks Statoili juhtide erastamistaotlus lükati tagasi, on otsustatud müüa osa kahe suure panga Den Norske Banki ja Christiania aktsiaid. Lisaks soostus Norra valitsus, et riigi telekommunikatsioonifirma Telenor ühineb Rootsi Teliaga.

Põhjuseks, miks erastamine neljal Põhjamaal aeglaselt kulgeb, on asjaolu, et valitsused kardavad kaotada oma traditsioonilisi pahemtsentristlikke toetajaid.

Autor: FT

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt