Linna osalusega maja kõdub

«Neid maju ei saa korda tegema hakata,» ütles kesklinna vanema asetäitja Indrek Ahlberg. Rendist laekuva rahaga maju ei taasta, kesklinna valitsuse eelarves pole aga rida, mille järgi raha eraldada, lisas ta. Seetõttu on kesklinna valitsus vastanud korteriühistu rahataotlustele, et on nõus rahastama elamu säilitamise töid vaid pärast teostamist.

Viie korteriga 1913. a ehitatud maja erastasid elanikud üle kahe aasta tagasi. Kesklinna valitsusele kuuluv mõtteline osa on hooneregistri andmeil kolmandik majast. Sellest lähtuvalt taotleb ühistu, et kesklinna valitsus maksaks kolmandiku maja taastamiseks vajaminevast summast ehk ligi miljon krooni.

«Neil on õigus küsida, meil ei ole võimalust maksta,» kinnitas kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump. Hea veel, et jutt käib enne tööde algust, halvem kui selline uudis tuleb tagantjärele ja veel kohtu kaudu, tõdes ta.

«Otsivad ainult vabandusi, kuidas laguneva maja taastamine elanike kaela ajada,» ütles Weizenbergi 14 korteriühistu esinaine Ellen Luts.

Luts ütles, et elanikud maksavad ühistule kuus 4000 krooni, millele lisandub rentnikelt veel 2000, aga üksnes maa erastamiseks kulus esialgu 4700 krooni. «Teeme ise kojamehetööd ja lihtsamad ehitustööd, aga üle ei jää midagi,» lausus ta. Selliseid maju on Kadriorus veel.

Indrek Ahlbergi sõnul on kesklinna valitsusel kehtivate rendilepingutega kaasomandiga elamuid kuni 250. Kesklinna valitsus on esitanud nende elamute 500 rendilepingust koosneva nimekirja esimese osa halduskogu kinnisvarakomisjonile, et iga rendipinna erastamine ükshaaval läbi arutada. Erastamise saab otsustada linnavolikogu.

Autor: Koit Luus