Pehmem, ent endiselt ettevõtjasõbralik

Äripäeva arvates kuulub Isamaaliit (IL) ettevõtjasõbralike erakondade hulka. Ka vigu teinud Mart Laari valitsuse ajal toimus siiski märgatav areng Eesti majanduses. Liberaalse majandusarengu jätkuvat populaarsust Eestis peetakse just Isamaa omaaegse valimisvõidu teeneks.

Tõsi, enam pole aasta 1992 ja ka IL pole enam endine. Raudsed plats-puhtaks-mehed on pehmemaks muutunud. Kunagi tugevalt parempoolne partei on mõnevõrra tsentri poole liikunud ja sotsiaalne mõõde nende tänavuses valimisplatvormis tugevam. Sotsiaalvaldkond on tegelikult ju nii või teisiti möödapääsmatu, ent riigi arengule kasulik siis, kui algab tasemelt, kus inimene ise hakkama ei saa, kus tal on külm ja valus.

Kui näiteks ultraliberaalidel sotsiaalprogramm puudub või on minimaalne ja vasakpoolsed tegelevad üleüldise ümberjaotamisega, siis IL tahab küll dikteerida jaotamise tingimusi, ent seda maksusoodustuste ja sihtkapitalide kaudu. IL ei korja kokku, et siis jagada, vaid võtab vähem. Tõsi, eriti efektiivsust tõstvaks ei saa pidada maksusoodustuste sidumist uute töökohtade arvuga, küll aga investeerimisega uue toote tootmisse või tehnoloogilisse arendusse.

Häirivalt võib ettevõtjale mõjuda see, et veel mõni aeg tagasi propageeris IL sotsiaalset turumajandust. Tänavuses platvormis seda tugevalt ei rõhutata. Teisalt on taganetud kunagisest põllumajanduse mittetoetamise poliitikast. KMÜ valitsuse ajal loodud otsetoetuste kaotamist ei lubata.

Isamaaliitlased on võrreldes praeguse valitsusega tunduvalt otsustusvõimelisemad. Nn Basilio-tüüpi keerutamist ja iha vägisi kõigile meeldida ILis ei kohta. Ka võib isamaaliitlasi iseloomustada kui korrumpeerumata ja põhimõttekindlaid poliitikuid. ILi võimuletulekul kiireneb erastamine. Ka maareform, millega Laari valitsus omal ajal ummikusse sattus. Positiivne on ILi tugev rõhuasetus haridusele ehk investeeringule tulevikku. Negatiivsem rahvusluse kuulutamine, mis vihjab suuremale riigikesksusele.

Valimisplatvormi majandusosa on lühikesevõitu, ent ettevõtjaile meelepärane. Maksud lubatakse hoida madalal ja investeeringutele teha maksusoodustusi. Pooldatakse avatud majandusruumi ning liberaalset tollipoliitikat, soodustatakse konkurentsi. Kui lisada siia ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute meelitamine koos avaliku sektori ohjamisega, ongi alust arvata, et lubatud iga-aastane 10protsendine majanduskasv saavutatakse. Veidi võib segavaks saada asjaolu, et ILi prioriteet on läänesuund. Kiire majanduskasv vajaks elavat kaubavahetust nii ida kui läänega.

Hoolimata mõnest ettevaatlikuks tegevast punktist nende vaadetes võib öelda, et Isamaa võimuletulek Eesti arengule ohtu ei kujuta. Kuigi nende ridades tugevaid majandusisiksusi ja -ideolooge eriti palju pole (v.a ehk Jüri Mõis, ent tema on tipp-poliitikuks alles arenemas), on isamaaliitlaste senine tegevus näidanud, et nende võimuloleku ajal Eesti majandusele kaikaid kodarasse loopima ei hakata.