Kristina Traks • 4 veebruar 1999

Riigi abi ainult Lactole

Riikliku garantiiga faktooringu maht, mille alusel ostab liisingufirma riigi garantiiga tootja nõuded kombinaadi vastu üles, on kuni 210 mln krooni. Hansapanga laenu abil aasta lõpus uue 120 mln krooni maksnud tehase ehitanud Lactole on antud faktooringut 16,2 mln krooni, teiste piimatööstuste taotlusi pole aktsepteeritud.

«Lacto saab sellist faktooringut kasutada sellepärast, et tal on teistega võrreldes paremad tingimused toodangu müügiks ja äsja valminud pulbritehas,» lausus põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi finantsdirektor Ardo Nõmm.

«Meie arvates kontrollib Lacto omanik ettevõtte tegevust paremini kui näiteks Ühinenud Meiereid,» sõnas garantiifondi analüütik Enn Tiitus. «Samuti on Lactol välispartneritega sõlmitud viieaastane leping 50 000 tonni piimapulbri müügiks.»

Garantiifond keeldus Ühinenud Meiereide faktooringut garanteerimast, põhjendades seda Ühinenud Meiereide suure laenukoormusega. Riigigarantiiga faktooringut on soovinud kasutada veel ASid Rävala Piim, Võru Juust ja E-Piim.

ASi Hansa Liising Eesti faktooringudivisjoni direktor Aarne Saareväli ütles, et riiklikud fondid pole enam nõus faktooringut garanteerima nii, nagu eelmise aasta lõpul kokku lepiti. Faktooringuskeemi käivitamisel pidid tehingut liisingufirmale 60% ulatuses garanteerima garantiifond ja 15% põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond.

«Maaelu krediteerimise fond ütles, et nad enam tehinguid ei garanteeri, ka garantiifond kõhkleb edasises faktooringu garanteerimises,» rääkis Saareväli. «Ilmselt see faktooringuskeem ei käivitugi.»

Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi finantsdirektor Ardo Nõmm ütles, et fond kompenseerib liisingufirmale intressid kuni 8% ulatuses, ent tehingut ei garanteeri.

Allikas: Äripäev

Hetkel kuum