Silva Männik • 14. veebruar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Taas töötav Pärnu linavabrik kannustab linakasvatajaid

Eelmisel aastal sai taas jalad alla Pärnu linakombinaat, kuhu uued Iiri päritolu investorid on Äripäeva andmetel investeerinud kuni 75 miljonit krooni. 1997. aasta umbes saja inimese asemel töötab praegu mitmes vahetuses üle 360 spetsialisti.

Põllumajandusministeeriumi andmetel ostis kombinaat eelmise aasta lõpus veel 20 uut niidivalmistamise ketrusmasinat. Lõpptoodangu ülesostmiseks on sõlmitud lepingud 5--7 aastaks.

Linakombinaadi juhtkond keeldub ettevõtte tegevusest ja investeeringutest rääkimast. «Kõik on alles nii uus ja värske, et ma ei räägi sellest praegu veel midagi. Ehk alles kahe aasta pärast võib midagi öelda,» lausus Pärnu Linavabriku OÜ tegevdirektor Arvo Villmann ja katkestas seejärel telefoniühenduse. Täpsemad andmed Pärnu linakombinaadi uute omanike ja investeeringute kohta puuduvad ka Krediidiinfol. «Tundub, et nad tegutsevad seal üsna varjatult ning ei soovi oma andmeid avalikustada,» ütles Krediidiinfo töötaja.

Pärnu linnavalitsuse arenguameti juhataja Toomas Kuuda tunnistas, et eriti meelsasti ettevõte enda kohta infot anda ei soovi. Samas ütles ta, et linavabriku taaskäivitamine on linna arengu ja tööhõive osas äärmiselt vajalik.

«Minu meelest töötavad nad seal juba kolmes vahetuses, tooraine- ja turuprobleeme neil ei ole, nii et annavad ainult tuld,» lausus Kuuda. Tema sõnul on oluline ka see, et kombinaadis leiab rakendust valdavalt kontingent, kes mujal tööd ei saakski. Pärnus on linatööstuse traditsioon väga tugev ning palju on inimesi, kes aastakümneid seda tööd tegid ning viimasel ajal tööta jäid.

Põllumajandusministeeriumi taimekasvatusbüroo juhataja kt Heino Lõiveke rääkis, et Pärnu linakombinaat annab tõuke peaaegu välja surnud linakasvatuse ja -töötlemise elustamiseks. Eelmisel aastal kasvas lina Eestis vaid 90 hektaril ning seegi ikaldus tormide ja vihma tõttu sajaprotsendiliselt, rääkis Lõiveke.

Pärnu linavabriku aastane linalindi vajadus on Lõivekese sõnul 2000 tonni, mis eeldaks 4000 hektari ulatuses lina kasvatamist. Lähiaja tootmismahud peaksid Pärnu vabrikul Lõivekese sõnul kasvama 6000 hektari suuruse tooraine kasvatamise nõudluseni.

Ainuüksi suuremast hulgast linakasvatajatest ei piisaks, sest töötlemata lina Pärnu linavabrik ei osta. Tema tooraineks on linalint, mida muretsetakse praegu Euroopast.

Mooste katsejaama direktor Kalju Paalmann ütles, et järgmiseks aastaks loodetakse Võru linavabrikule saada välismaine koostööpartner, kes investeeriks linasugemise ja linalindi tegemise seadmetesse. See oleks ka eelduseks, et Pärnu linavabrik saaks hakata Eesti toorainet ostma. Võru linavabrikus tehakse praegu Leetu eksportimiseks pikka linakiudu. Lühikesest linakiust toodetakse seal looduslikku vatiini.

Praegu on Paalmanni sõnul Eestisse investeerimisest huvitatud paar Belgia ja Saksamaa investorit. Lõpliku otsuse tegemiseks ootavad nad ära selle aasta saagi kvaliteedi testide tulemused. Juhuks, kui meie kvaliteeti aktsepteeritakse, on välja töötatud kuni 380 miljoni kroonini ulatuvate investeeringute plaan, mis annaks alates linakasvatusest kuni töötlemiseni tööd ligi 500 inimesele, rääkis Paalmann.

Pärnu linakombinaadi erastas 15 miljoni krooniga 1994. a Iiri päritolu Herdmans Holdings, kelle käes läks ettevõte pankrotti. Sellest algas Eesti linakasvatuse langus, sest erastajad suretasid linase riide tootmise välja. Tegevuse on lõpetanud ka Põlva ja Abja linavabrik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt