Sirje Niitra • 15 veebruar 1999

Loodav toiduseadus ahistab tootjat

Toiduseaduse eelnõu parandus tuleb homme riigikogus kolmandale lugemisele.

«Tänapäeval vaatab iga tootja, kust saab soodsamalt toorainet osta. Nüüd peab ta iga kord, kui kohalikult toorainelt välismaisele üle läheb, oma etikette või märgistust muutma,» kommenteeris toiduainetööstuste liidu tegevdirektor Helve Remmel.

«Hoopis need, kes toodavad puhtalt Eesti toormest, võiks seda etiketil reklaamida,» leidis ta.

Eelnõu sisaldab ka teise nõude, mis on tootjaile vastukarva. Kui toidu valmistamiseks on «tavapäraselt eeldatava toorme» asemel kasutatud valmistoodet, tuleb seda samuti märgistusel näidata.

Remmeli hinnangul püüavad maasaadikud selliste seadusemuudatustega tootjate elu võimalikult raskeks muuta. «Aga ilma tootmiseta pole ju ka maarahval oma saagiga midagi peale hakata,» leidis ta.

Lihaliitu juhtiv Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Peeter Maspanov ütles, et ehkki toiduaineseadust oodati pikisilmi, toob sellesse viimasel hetkel tehtud parandus ainult tüli.

«Eestis võib ju kusagil kaks kalkunit kasvada, aga kust me seda teada saame ja kas peame nende kahega siis ka arvestama?» küsis ta.

Vorstile kesta tellides ei tea Maspanovi väitel kunagi ette, kas sama toorainet jätkub Eestis ka nädala pärast või tuleb seda siis kusagilt sisse tuua. «Võimatu on kogu aeg seda jälgida ja uut pakendit tellida,» lausus ta.

Maspanovi sõnul ei ole viimast seadusevarianti toiduainetootjaile üldse näidatud. «Mina küll ei tea, kellele on vaja sellist seadust, mida täita ei ole võimalik,» märkis Maspanov.

Seaduseparanduse autor, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Vambo Kaal ütles, et sellega kaitstakse nii kohalikku tootjat kui tarbijat. «Tarbija peab saama teada, millest toode on valmistatud.

Näiteks võib kõrvuti letis olla kaks Doktori vorsti, millest üks on tehtud 80 protsendi ulatuses kohalikust toorainest ja teine sisaldab siinset liha vaid 10 protsendi,» tõi ta näite.

Kaal lisas, et pole saladus, et Eestis tehakse võist hapukoort ja see peaks ostjale teada olema.

Selline teave peab Kaalu sõnul olema ostjale kaupluses saadaval, kuid ei pea tingimata etiketil kirjas olema. Kord pannakse paika valitsuse määrusega ja on maasaadiku lubadust mööda mõistlik, väitis ta.

Vaidlusalune ettepanek on autori väitel toiduseaduse eelnõus juba sees ja kuna muudatusettepanekut pole eelnõu suhtes keegi teinud, võtab riigikogu selle tõenäoliselt homme ka vastu.

Hetkel kuum