EL avab elektriturgu

See tuleneb 1996. a Euroopa komisjoni poolt vastuvõetud elektridirektiivist, mis kohustas kõiki liikmesriike jõustama vastava seaduse hiljemalt 19. veebruaril 1999. Kõik riigid, välja arvatud Prantsusmaa ja Itaalia, täidavad Euroopa komisjoni nõude, et vähemalt neljandik riigi elektritarbijatest peab saama elektritarnijat vabalt valida.

Euroopa komisjoni energeetikavoliniku Christos Papoutsise andmetel on tegelikult juba praegu 65% ELi elektritarbijatest see võimalus olemas. Erandiks on üksnes Prantsusmaa ja Itaalia, kus vastavad seadused ei ole veel vastu võetud.

Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid on avaldanud protesti suure Prantsuse energeetikafirma EDF vastu, millel lubatakse konkureerida teiste riikide elektriturul, samal ajal kui Prantsusmaa enda elektriturg on suletud.

Kõige kaugemale on Euroopa Liidus elektrituru liberaliseerimisel jõudnud Põhjamaad ja Suurbritannia. Põhjamaadel on ainsana ühine elektribörs NordPool. Selle käive kasvas eelmisel aastal 50% ja oli 145 mld kWh.

Lähema kuu jooksul lubas ka Taani keskkonnaminister Svend Auken tutvustada valitsuse elektrireformi, mis muudab valitsuse varasemate kinnituste vastaselt riigi elektrituru viie aastaga täiesti vabaks. Selle turu aastane väärtus on seitse miljardit Eesti krooni.

Amsterdamis on loomisel samalaadne elektribörs, mis alustab reedel otsemüüki ja mais müüki sularahalepingute alusel.

Elektridirektiivi kohaselt saavad kõigepealt suured elektritarbijad tarnijat valida. See õigus laieneb järk-järgult järgmistel aastatel. Tuleval aastal algab analoogselt rahvuslike gaasimonopolide mõju vähendamine.

Autor: DI