24 veebruar 1999

Pilti näitav telefon on ammu reaalsus

Veel mõni aasta tagasi kuulus näost näkku vestlus telefoni teel ainult ulmefilmidesse, umbes samamoodi nagu lendav auto. Tänaseks on videokonverentsist saanud laialt levinud töövahend.

Mida videokonverents endast kujutab? Põhimõtteliselt võibki teda samastada pilti näitava telefoniga. Tõtt-öelda ongi sellised telefonid olemas, millel küljes kaamera ja ekraan.

Arvutustehnika kiire arengu ja suure leviku tõttu on kõige enam levinud pildi edastamise vahendid nn desktop-videokonverentsisüsteemid. Arvuti küljes on kaamera, mikrofon, kõlarid ning sageli ka kaart, kuhu on need kõik ühendatud.

Kolmas ja kõige suurem vorm videokonverentsiseadmest on grupisüsteem. Kui telefon ja arvuti on mõeldud personaalseks kasutamiseks, siis grupisüsteemide asukoht on konverentsiruumides. Mõeldud on nad selleks, et kogu ruumis olev seltskond saaks teises kohas asuvate inimestega ühenduses olla.

Videokõne edastuseks kasutatakse kolme kanalit: tavatelefoni, Interneti ja ISDNi. Tavalisi telefoniliine kasutavaid seadmeid toodeti õige ammu. Paraku telefoniliinist nii palju infot läbi ei mahu, kui talutava pildi jaoks tarvis oleks, seepärast on sellised seadmed ajalugu.

Videokonverents Interneti kaudu kogub seevastu järjest enam populaarsust, peamiselt just eraisikute hulgas. Põhjuseks sellise sidepidamise suhteliselt väikesed kulud. Esiteks on tehnika küllaltki odav, sest suure osa pildi- ja helitöötlusest teostab tüüpiline multimeediaarvuti. Teiseks on Interneti kaudu laia maailma üüratult odavam helistada, kui mistahes telefonioperaatori teenuseid kasutades. Loomulikult ei tasu Interneti kaudu kaugele helistades oodata erilist liikuva pildi kvaliteeti. Seepärast ongi videokõne üle Interneti pigem ajaviitjate pärusmaa.

Kõige enam toodetakse videokonverentsiseadmeid side pidamiseks ISDN-sidevõrgu kaudu. ISDN on digitaalne telefonsidevõrk, millega garanteeritakse konstantne ühenduskiirus ja pildi kvaliteet sõltumata vestlejate vahelisest kaugusest. ISDN-sidet pakub Eesti Telefon kõigis maakonnakeskustes, side on võimalik nii Eesti-siseselt kui välisriikidesse.

Peale selle, et on tore vaadata, kes teisel pool telefoni räägib, kas tema nägu tekitab usaldust ning kas juuksed on ilusti kammitud, kannab videokonverents ka majanduslikku eesmärki. Nii mitmedki elualad nõuavad palju liikumist, et inimestega kohtuda ja diskuteerida. Telefon kui ainult hääle edastusvahend alati ei rahulda -- ikka tahetakse näost näkku vestelda. Samas linnas pole see reeglina probleem, ent teise riigi külastamine nõuab nii aja- kui materiaalset ressurssi, ning siin tulebki appi videokonverents.

Lisaks pildi ja heli ülekandmisele võimaldavad desktop-süsteemid sageli arvuti ühiskasutust -- võimalik on näiteks välispartneriga koos lepinguteksti redigeerida.

Kõige laiemat kasutust leiab videokonverents koolituses, kus seeläbi suureneb võimalus kasutada õppetöös välislektoreid.

Autor: Marko Laurits

Hetkel kuum