Tööstus jahutas tekkinud optimismi

Statistikaameti andmetel vähenes tööstustoodangu müük jaanuaris võrreldes möödunud aasta sama ajaga 15,2 protsenti.

Äripäeva arvates on Eesti majandus paremas seisus kui pool aastat tagasi, kuid tööstustoodangu müügi järsk langus ei anna põhjust eufooriaks.

Seda, et esimene kvartal tuleb Eesti majandusele raske, prognoosisid möödunud aasta lõpus paljud analüütikud ja ettevõtjad. Vahepeal toimus aga mitmeid positiivseid arenguid, mis süstisid optimismi.

Esimene hea uudis oli seotud möödunud aasta detsembri tööstustoodangu müüginäitajate avaldamisega. Kui alates augustist oli igal kuul müük võrreldes eelneva kuuga vähenenud, siis detsembris muutus trend vastupidiseks. Paistis, et tööstus on idakriisist tingitud madalseisust üle saanud ning edukalt uutele turgudele ümber orienteerunud.

Jaanuar näitas, et sellised järeldused olid ennatlikud ja et tööstussektor ei olnud nii paindlik kui arvati. Nõudluse vähenemine nii Eestis kui ka välisturgudel on tihendanud konkurentsi ja ettevõtetel on toodangut turustada raskem.

Teine hea uudis oli laenuintresside langus. Aasta alguses muutus agressiivsemaks Hansapank ja asus Ühispanga nõrka positsiooni ära kasutades laenuintresse alandama. Kuigi Ühispank, kes oli hädas möödunud aasta laenu- ja börsikahjumitega, ei saanud turuvõitlusesse sekkuda, langesid intressid kiiremini, kui Äripäev julges aasta alguses prognoosida. Jaanuaris oli keskmine kroonilaenude intress võrreldes möödunud aasta sama ajaga 2,4 protsenti madalam.

Samas ei ole laenuintresside alanemine oluliselt elavdanud majandust ega leevendanud näiteks ettevõtete rahavajadust. Põhjus on selles, et pankade laenuportfellide maht on sellel aastal hoopis kahanenud. Koos laenuraha odavnemisega on vähenenud ka nende ettevõtete arv, kellel õnnestub laenu saada.

Laenutegevust võib hoogustada möödunud nädalal Eesti kroonivõlakirjadele antud kõrge reiting. See ning jooksevkonto defitsiidi vähenemine tõstavad Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis. Riigi reitingule võib järgneda ka Eesti pankade reitingute tõstmine.

Laenuportfellide mahu kahanemise üks põhjus oli ka pankade möödunud aasta suured kahjumid. Nad ei saanud laenutegevust hoogustada, sest poleks siis enam suutnud täita pangandusnormatiive.

Kui pangad hakkavad uuesti kasumit teenima, siis on neil võimalik ka rohkem laenata.