Eestis läheb piraatide elu raskeks

Seadus kehtestab kõrgenenud vastutuse autoriõiguse ja tööstusomandi rikkumiste eest ja ka piraatkauba erikonfiskeerimise korra. Karmistati karistusi intellektuaalomandi õigusrikkumiste puhul.

Kui seni on halduskohus karistanud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rikkujaid haldusõigusrikkumiste seadustiku alusel 3000--4000krooniste trahvidega, on nüüd rahatrahvid kümneid kordi suuremad. Piraatkoopiaga kauplevaid juriidilisi isikuid trahvitakse 50 000--100 000 krooniga, litsentsita tarkvara kasutamise eest 150 000--250 000 krooniga. Piraatkoopia valmistamise eest on trahvimäär juriidilisele isikule kuni 500 000 krooni.

Võimalik on korraldada ka haldusrikkumisvahendi erikonfiskeerimist, mis tähendab võltsitud kaubamärgiga kauba või piraatvara kasutava arvuti, samuti tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümber ehitatud veoki ära võtmist. Erikonfiskeeritud võltsitud kaup ja piraatkaup hävitatakse.

Nüüd võib ka toll kohaldada tollieeskirjade rikkumise vahetu objektina käsitatava kauba erikonfiskeerimist.

Kriminaalkoodeksit täiendati uue 15. peatükiga «Kuriteod intellektuaalse omandi vastu», kus on sätestatud füüsiliste isikute vastutus ning sanktsioonidena ette nähtud lisaks rahatrahvile ka vabadusekaotus. Patendi-, kasuliku mudeli, tööstusdisaini lahenduse, mikrolülituse topoloogia ning kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumise eest karistatakse rahatrahvi või vabaduse kaotusega kuni kahe aastani.

Seadus on esimene normatiivakt Eestis, mis tõepoolest muudab piraatide elu raskeks. Jääb vaid loota, et see seadus suudetakse ka ellu rakendada. Seadus annab õiguskaitseorganitele hädavajaliku baasi piraatlusevastaseks võitluseks. Heast seadusest üksi on aga vähe -- vaja on ka tolli-, politsei- ja tarbijakaitseorganite koordineeritud koostööd ning kvalifitseeritud kaadri ettevalmistamist.