Carl Bildt ennustab Eesti ekspordile edu

«Eesti-sarnased väikeriigid on uues majandussituatsioonis edukamad tänu võimele kiiresti muutusi ellu viia,» ütles Bildt Eesti ekspordivõimalustele pühendatud foorumil. «Suurriigid USA ja Venemaa elavad eelseisva, senisest suuremat uuendusmeelsust ja paindlikkust nõudva perioodi üle raskemini,» prognoosis Bildt.

Muutused maailma majanduses tulenevad Rootsi ekspeaministri arvates kolmest põhjusest: poliitilistest muutustest Venemaal, USAs ja Euroopas; finantskriiside arengust Aasias ja Lõuna-Ameerikas ning infotehnoloogia pidurdamatust arengust. «Arvutitehnoloogia, millega inimkond paarkümmend aastat tagasi esmakordselt Kuule maandus, on dinosaurus mikroprotsessoritega võrreldes, mida kasutatakse praegustes sõiduautodes,» lausus Bildt.

Bildt rõhutas, et infotehnoloogia osatähtsus suureneb kõigis majandusharudes. Valmisolek uute oskuste vastuvõtuks avab Eesti-sarnastele väikeriikidele ja väikeettevõtetele infotöötlemise ja protsessorite tootmise kaudu tee edukusele, lisas Bildt.

Uuendusmeelsus ja firmade rahvusvaheliseks muutumine viivad monopolide ja reguleerituse vähenemiseni majanduses, prognoosis Bildt. «Praeguseid monopole tugevdavad ühinemisprotsessid kütuse-, auto- ja lennukitööstuses tulenevad nende valdkondade omapärast,» lisas ta.

Euroopa riikide majandusedule paneb Bildti arvates aluse ühisraha euro kasutuselevõtt 2001. aastal, mis aitab ühendada Euroopa majanduspoliitilisi pingutusi.

Välisministeeriumi asekantsleri Clyde Kulli sõnul takistab Eesti majandusedu peamiselt ekspordivõimeliste toodete puudumine ja väike tootmisvõimsus. Ettevõtjad jäävad sageli passiivseks ning pole aru saanud võimalusest müüa kaupu ühele Ida-Euroopa arenguvõimelisemale turule, Poolasse, pärast sõlmitud vabakaubanduslepingut, ütles Kull. «Valitsuse senine väliskaubanduspoliitika vabakaubanduslepingute sõlmimisel on Eesti tootmisvõimsusi arvestades piisav ja suures osas ettevõtjate poolt ammendamata,» lisas ta.

Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Meelis Virkebau oli ainus suuremate Eesti ettevõtete esindaja, kes eile Bildti ja Kulli ettekannet kuulas. Virkebau ütles, et teda hämmastab ettevõtjate vähene huvi ekspordifoorumi vastu. «Eesti ekspordi tase on praegu ääretult vilets, sest ettevõtjad on liiga passiivsed,» rääkis Virkebau. «Näib, et meie ettevõtjad istuvad oma kontorites ja ootavad lääne rämpsärimeeste saabumist, kes ostaksid odava raha eest suures koguses viletsat kaupa.»

Eesti eksportijad vajavad Virkebau sõnul riigi abi, et palgata endale välisspetsialiste. Eksporti takistab peamiselt lääne turge tundvate müügimeeste puudus, kinnitas ta. «Eestis on arenguvõimelisi noori asjatundjaid, kes omandavad rahvusvaheliseks müügiks vajaliku kvalifikatsiooni kolme aastaga, kuid me peame müüma juba täna, « lisas Virkebau.