Tarbijakaitse ei poolda kõne alustamise tasu

Tarbijakaitse poole on pöördunud enam kui 2000 tarbijat protestiavaldusega seoses kõ-ne alustamistasu kehtestamisega alates tänavu 1. maist. Tarbijakaitsenõukogu pöördus ASi Eesti Telefon poole avaldusega, milles väljendas muret telefoniteenuse hinnatõusu ja eriti kõne alustamistasu rakendamise pärast.

Tarbijakaitsenõukogu tutvus Eesti Telefoni poolt riigi tarbijakaitseametile ja majandusministeeriumile koostatud täiendavate selgitustega telefoni põhiteenuste hinnamuudatuste kohta, sh põhjendusega kõne alustamistasu kehtestamise otstarbekuses.

Vaatamata lisaselgitustele ei ole hinnatõusu kava läbipaistev ega tarbijale arusaadav. Eesti tarbija on arukas ja suhtub mõistvalt põhjendatud investeeringute vajadustesse ning iga ettevõtte eesmärki teenida mõistlikku kasumit. Eesti Telefoni kui monopoolses seisundis ettevõtte valmistumine töötamaks avatud turu tingimus ei pea aga toimuma oma praeguse seisundi kuritarvitamisega, s.o põhjendamatult kõrge tulu teenimisega, et säilitada ka avatud turul jätkuvalt juhtpositsioon.

Tarbijakaitse pöördus Eesti Telefoni poole ettepanekuga mitte kehtestada kõne alustamistasu ja jätta kohaliku kõne minutitasu tariif (32 senti) muutmata.

Hinnatõus pole põhjendatud, sest :

1) Eesti Telefon ei suuda tehniliselt tagada kvaliteetset põhiteenust. Kõnede katkestuste arv on märkimisväärne ja seda eriti analoogtelefonide puhul. Praegu moodustavad aga abonementide üldarvust analoogtelefonid 60%. Kohalike kõnede kuuldavus on halb. Hea kuuldavus on vaid kaugekõnede liinil.

2) Tarbijal puudub tegelikkuses võimalus tulemuslikult vaidlustada kõne katkestust ja kõne halba kvaliteeti. Eesti Telefon tunnistab ausalt oma vastuses majandusministeeriumile, et ühe konkreetse kõne katkemise põhjust on tagantjärele pea võimatu kindlaks teha. Tarbija võib küll pretensioone esitada, kuid tegelikkuses on ta kaitseta.

3) Eesti Telefon ei ole senini suutnud arusaadavalt lahti seletada, kuidas ta põhiteenuse, s.o telefonikõne üksikuid komponente mõõdab ja seega selgelt üksteisest eristab, st millest koosnevad ühenduse loomise kulud, millest koosnevad ühenduse säilitamise kulud ja milline kulu arvatakse abonementtasu alla? Kuidas peetakse arvestust nende komponentide lõikes?

4) Eesti Telefon selgitas statistikale tuginedes, et kesk-mine kõne pikkus on ca 3 minutit, järelikult 3minutilise kõne puhul on hinnatõus 0%, sest 3x32=96 senti ja 3x6 (uus minutitasu)+48 (alustamistasu)= 96 senti. Reeglina toimub tõesti valdav osa kõnesid 3 minutit või selle lähedal. Ajaliselt pikad ühendused on n-ö Interneti kõned, kuid nende osakaal üldmahust on vaid ca 13% (Eesti Telefoni andmed).