UMTSi võlu seisneb selles, et see oleks üle kogu maailma ühesuguse, 2 gigahertsise sagedusega töötav standard. Kõrgema sagedusega standard on ka kvaliteetsem, kui seda on GSM.
«GSM ei suuda enam rahuldada kõiki inimese välja mõeldud vajadusi, selleks siis mõeldi välja UMTS,» selgitas Grünberg. Ta rääkis, et see on samm edasi, teenuste osas on UMTSi juurutamine sama suur hüpe kui NMT-lt GSMile üleminek.
Kui praeguseks on NMT-standard, mida kasutati ainult Põhjamaades ja Balti riikides, peaaegu välja surnud, ennustas Grünberg GSMile vähemasti veel kümneaastast eluiga.
«GSM on praegu arengufaasis ja ma usun, et ta peab sama palju aastaid vastu kui NMT,» ütles Grünberg.
NMTd hakati juurutama Soomes 1981. aastast ja väga vähesel määral on see seniajani kasutusel. EMT 151 500 kliendist kasutab NMT telefoni Grünbergi sõnul 13 000--15 000 inimest.
Soomes on juba välja antud neli UMTSi litsentsi, Eestis seda veel tehtud pole.
Sideameti peadirektor Jüri Jõemaa ütles BNSile, et UMTSi kasutuselevõtu tehnilise ettevalmistusega tegeleb sideamet juba praegu.
Teenuste pakkumise korraldamine sõltub ettevalmistatavast telekommunikatsiooniseadusest.
Grünbergi arvates töötavad esimesed UMTSi süsteemi mobiiltelefonid ka GSM võrgus, sest UMTSi leviala on esialgu ainult linnade südametes, loodusesse see nii kiiresti ei jõua.
Autor: Sten A. Hankewitz