Sõidukijuhi tööajale on seadusega antud kindlad piirid

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused paneb paika töö- ja puhkeaja seadus.

Töö- ja puhkeaja seadus kehtib ainult sõidukijuhtidele, kes töötavad töölepingu alusel. Enamus autojuhte töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel. Sellise töökorralduse eripäraks on, et tööandja ei pea igal tööpäeval jälgima riiklikku tööajanormi -- kaheksa tunnine vahetus. Kui sõidukijuht töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel, võib tööandja teda rakendada tööle kuni 12 tunniks päevas (koos ületundidega).

Töö planeerimisel peab tööandja arvestama normtundidega arvestusperioodi kohta (riiklik norm kaheksa korrutatud tööpäevade arvuga arvestusperioodil, mis reeglina on üks kalendrikuu). Seaduse järgi on tööandja kohustatud kogu arvestusperioodi kohta koostama vahetuste ajakava, lähtudes riiklikust normist ja tegema selle enne arvestusperioodi algust sõidukijuhtidele teatavaks: sõidukijuht peab täpselt teadma, millistel päevadel ta puhkab, millistel töötab. Ületunnitööd ei tohi ajakavas planeerida, see olgu ikkagi vastastikusel kokkuleppel erakorralistel juhtudel tehtav töö.

Vahetuste vaheline puhkeaeg on seaduse järgi 11 tundi. Reeglina on igas nädalas kaks puhkepäeva -- laupäev ja pühapäev. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab iganädalase katkematu puhkeaja kestus olema vähemalt 36 tundi (iga seitsme kalendripäeva sees pea olema vähemalt üks puhkepäev). Seaduse järgi on tööandja kohustatud iga töötaja kohta pidama tööaja arvestust.

Rahvusvahelistel vedudel kehtib «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane Euroopa kokkulepe (AETR),» millega Eesti ühines juba 1993. a. Kokkuleppes on reguleeritud sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaeg (mitte tööaeg). Kokkulepe kehtib rahvusvaheliste vedude puhul, mis tehakse sõidukiga, mille lubatud suurim kaal ületab 3,5 tonni või on ette nähtud rohkem kui üheksa inimese veoks.

Sõiduajaks on lubatud mitte rohkem kui üheksa tundi, vaid kaks korda nädalas võib igapäevane sõiduaeg olla kuni kümme tundi. Vahetuste vaheline puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi. Sõidu- ja puhkeaegu fikseerib spetsiaalne seade -- sõidumeerik, mis peab olema igal rahvusvahelistel vedudel sõitval sõidukil.

Kontrollimisel on sõidukijuht kohustatud esitama kontrollijale ka eelnevate päevade sõidumeerikulehed, samuti on tööandjal kohustus säilitada viimase 12 kuu sõidumeerikulehed. Euroopa teedel on kontroll range ja trahvisummad suured.

AETR alusel on keelatud maksta juhtidele palka läbisõidetud vahemaa ja/või veetud kauba koguse eest isegi siis kui see lisatakse ergutus- või lisatasu vormis töötasule. Põhimõte on lihtne: see väldib sõidukijuhi liigset kihutamist või sõiduki ülekoormamist. Seal, kus tööandja maksab juhile palka läbisõidu pealt, ei peeta ka tööaja arvestust või on see fiktiivne. (Tööandjal pole tööaega mõtet arvestada, palga maksmise alus on ju spidomeetri näit.)

Autor: Priit Siitan