23 märts 1999

Odav ehitus läheb kalliks maksma

Ehituskulude arvel liigne kokkuhoidmine on petlik, kuigi kiusatus seda teha on tellijatel suur. Vales kohas kokkuhoitud 5--6% võib juba 10aastase kasutustsükli piires muutuda 10protsendiliseks lisakallinemiseks.

Liigne ehitushinna arvel kokkuhoidmine viib kahe peamise lisakulude allika tekkimisele: suured jooksvad ekspluatatsioonikulud ning lisakulud enneaegsele ja liiga sagedasele remondile.

Tihti tehakse viga sellega, et alahinnatakse kavandamist ettevalmistusperioodil. Igale ehitusinvesteeringule peaks eelnema kõigepealt eesmärgi täpne määratlemine, mille käigus lisaks tavapärasele ehitusmaksumuse hinnangule tuleks teha ka ehitus- ja ekspluatatsioonikulude vahelise optimaalse tasakaalu leidmiseks variantide võrdlev analüüs.

See võib tunduda keeruline, kuid professionaalset abi kasutades on lühikese ajaga võimalik küllalt täpselt paika panna selge lähteülesanne või anda hinnang juba olemasolevale ehituskavandile.

Asjatundlikku abi võib peale kogenud ehitusfirmade saada ka tugevamatelt projekteerimisfirmadelt ning projektijuhtimisfirmadelt.

Kahjuks alahinnatakse ekspertide nõustamisest sündivat kasu -- ehitatakse autojuhtimise põhimõttel: ise oskan kõige paremini, pole mind vaja õpetada.

Tänases konkurentsisituatsioonis ning riigihankepakkumiste hindamise põhimõtete juures ei ole tellijad pahatihti huvitatud ehitushinna erinevuse tagamaadesse süvenemisest.

Sageli valitakse pikemalt kaalumata ehitajaks madalaima hinna pakkunud firma, arvestamata tõsiasja, et madal hind on saavutatud lahenduste muutmise teel ning projektis ettenähtud materjalide asendamisega odavate ning paraku antud kohale sobimatute materjalidega.

Näiteks pakutakse laminaatparketti hinnavahemikus 150--750 kr/m², kuid kodustesse tingimustesse sobiv odav parkett kulub ühiskondliku kasutusega ruumides lõplikult läbi 2--3 aastaga ning nõuab seejärel ikkagi kallist ja tülikat remonti.

Lihtne on kalkuleerida soojustusmaterjali paksuse suurendamisest või parema aknatüübi valimisest sündivat säästu küttekuludes. Raskem on täpselt hinnata säästuefekti, mis tekib keerukate automaatikasüsteemide kasutamisest hoonete tehnosüsteemide juhtimisel.

Hoone tehnosüsteemide automaatjuhtimine arvuti abil võib esimesel hetkel tunduda liigse luksusena, kuid kasutajate kogemused on näidanud, et need investeeringud tasuvad ennast ekspluatatsioonikulude vähenemise läbi tagasi küllaltki kiiresti.

Autor: Raimo Kala

Hetkel kuum