Kiviloo ütles, et tarbijakaitseamet esindab tarbija huve ning selle tõttu tuleb neile selgitada veelgi enam, miks on vaja kõne alustamise tasu. «Tarbijakaitseamet peab tarbijale seda ju edasi selgitama,» ütles Kiviloo.
«Põhimõtteliselt olid ümarlauast osavõtnud konkurentsiameti, majandusministeeriumi, teede- ja sideministeeriumi, Tallinna tehnikaülikooli ja tarbijakaitseameti inimesed nõus sellega, et tariifipoliitikat ei saa muuta, need protsessid on vältimatud. Kuid tarbijakaitseamet soovib lihtsalt rohkem põhjendusi ja võttis omale aega mõelda,» rääkis Kiviloo.
Kiviloo lubas, et Eesti Telefon teeb veel ühe selgituskampaania klientide hulgas, teavitamaks neid kõne alustamise tasu kehtestamise vajalikkusest. «See oli meil nagunii plaanis, trükikodadega on juba lepingud tehtud,» sõnas ta.
Kiviloo sõnul saavad Eesti Telefoni kliendid märtsi arvetega selgituslehed, samuti avaldatakse ajakirjanduses selgitavad infot. «Me kutsume üles inimesi teavitama meid, kui nende kõnedel on tendents ära katkeda. Selle probleemi oleme võimelised lahendama,» lisas ta.
Reedesel ümarlaual räägiti Kiviloo sõnul kõik põhjendused üle, samuti on valitsus kõne alustamise tasu heaks kiitnud. «Arutasime, mida teha, kui ühiskonnas valitseb vastuseis meie poliitikale, ning jõudsime eeltoodud järeldusteni,» tõdes ta.
Ümarlaual viibinud ei toetanud Kiviloo sõnul protestiaktsioone Eesti Telefoni vastu. 30. märtsiks kella 15.00 on kavandatud aktsioon, mille käigus telefoniomanikud peaksid tõstma telefonitoru hargilt. Eesti Telefon on öelnud, et selline aktsioon ei tekita ettevõttele olulist kahju.
Eesti Telefon kehtestab 1. mail kõnealustustasu 48 senti ja langetab kõne minutihinda poole võrra. Eesti Telefon on kõnealustustasu põhjendanud vajadusega küsida raha kulutuse eest ühenduse loomiseks võrgus. Pärast tasu kehtestamist on kuni kolmeminutiline kõne kallim kui praegu, pikemad kõned on praegusest odavamad. Enamik Eesti Telefoni võrgu kõnedest on alla kolme minuti.
Autor: Sten A. Hankewitz