Primakov rahuotsingul

Enne äralendu Moskvast püüdis Jugoslaavia suursaadik, Slobodan Milosevici vend Borislav Milosevic Primakovile selgeks teha, et Rambuillet' ja kontaktgrupp, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, USA ja Venemaa esindajad, on kauge minevik. Peale Venemaa on tegemist üksnes agressoritega, kellega Jugoslaavia on diplomaatilised sidemed katkestanud.

Rahuvahendusmissioon on Primakovi üks raskemaid ülesandeid pärast peaministriks saamist, kuid kui see peaks lääne vahendajatest paremini õnnestuma, siis tugevdaks see Venemaa kahanenud mõju rahvusvahelisel areenil, väidavad vaatlejad. NATO liikmesriigid ja iseäranis Prantsusmaa on arvamusel, et venelaste käes on võti oma traditsioonilise slaavi liitlase rahuleppele kallutamisel. Paistab, et Venemaa on riiklikul tasandil teinud otsuse konflikti sõjaliselt mitte sekkuda, sest oma eilses kõnes ütles Venemaa president Boriss Jeltsin, et «Venemaa ei lase end sõjalisse konflikti tõmmata» ning et «Venemaa teeb kõik selle kiireks lõpetamiseks». See oli ühtlasi presidendi vastus Aleksandr Lebedi jt Venemaa kuberneride üleskutsele, et Jugoslaaviale tuleb anda sõjalist abi, sealhulgas õhutõrjerakette.

Prantsusmaa välisminister Hubert Vedrine ei suhtunud Venemaa vahendustegevusse eriti lootusrikkalt ja lisas, et mingit vaherahu enne tule, kui Jugoslaavia oma vägesid tagasi ei tõmba, sest praeguse muutunud jõuvahekorra külmutamine oleks Kosovo albaanlastele kahjulik.