30 märts 1999

Väikeettevõtlus ei vaja sebimist

Majandusministeeriumis koostatakse peatükki riigi üldise arengukava tarbeks, mis kannab pealkirja «Toetus väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamiseks». Paraku leidub selles üldiselt asjalikus dokumendis ka mõningaid kummalisi ja lausa tarbetuidki ideid.

Näiteks pakutakse olulise abivahendina avaliku ja erasektori koostöö tugevdamiseks välja üleriigilise väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate foorumi loomine. Tegemist on ideega, mis sobinuks suurepäraselt IME-ettepaneku ja Rahvarinde käivitamise aega. Kui aga täna soovib väikeettevõtja mõjutada ametnike või avalikkuse arvamust mõnes talle olulises küsimuses soodsamas suunas, on tal selleks mitmeid foorumitest hoopis tõhusamalt toimivaid kanaleid: erialaliidud, ettevõtluse katusorganisatsioonid, poliitilised erakonnad, meedia jne.

Paraku ei saa nõustuda ka arengukavas olevate ettepanekutega väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamiseks. Tsiteerin: «Selleks tuleb sisse seada suhtlemiskanal erasektoriga. Sealhulgas näiteks üle-eestiliste infosüsteemide loomine, ettevõtjate kodulehekülg Internetis, abitelefon, mitmesugused andmebaasid, kodu- ja välismaiste allhankevõimaluste ja muu väliskaubandusega seotud informatsiooni edastamise süsteem, teabepunktid kohalikes valitsusasutustes ja ettevõtluskeskustes jne.»

Lühidalt öeldes oleks nende ettepanekute rakendamisel tegemist ca 90 protsendi ulatuses tänase kaubandus-tööstuskoja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide tegevuse riikliku dubleerimisega. Meenutagem, et kaubanduskoda koondab praegu üle 2500 ettevõtte, kellest 82% on Eesti mastaabis väikeettevõtted ehk siis alla poolesaja töötajaga äriühingud. Äsja Phare toetusel läbiviidud väikeettevõtluse uuringu kohaselt kuulub 23% Eesti väikeettevõtetest tööstus-kaubanduskotta, 19% eriala- või tootjate liitudesse ning 6% EVEAsse.

Meid ei pane muretsema mitte võimalike konkureerivate riiklike struktuuride teke, vaid hoopis niigi nappide riiklike ressursside mõttetu kulutamine paralleelüksuste loomiseks. Äkki saaks riiklikke vahendeid hoopis tõhusamalt kasutada, suunates neid riigi, kaubanduskoja või mõne teise ettevõtlusorganisatsiooniga koostöös konkreetsete abiprojektide käivitamiseks? Sealjuures oleks näiteks kaubanduskojal vajalikud andmebaasid, kontaktidevõrk, Interneti kodukülg ning kogemustega personal kohe välja panna.

On väga hea, et majandusministeerium tegeleb väikeettevõtluse toetamisvõimaluste analüüsiga. Hindame ka teiste ettevõtlusorganisatsioonide vastavaid samme ning kutsume kõiki edaspidi omavahel rohkem tegevust kooskõlastama.

Ise oleme endale selgelt teadvustanud, et lõviosa tööstus-kaubanduskoja pakutavatest teenustest tarbivad just väikese ja keskmise suurusega äriühingud. Arvestame seda nii uusi konsultatsiooni- ja koolitusteenuseid välja töötades kui kontaktüritusi planeerides. Jätkame ka pidevat seaduseelnõude ekspertiisi ja analüüsi, parandusettepanekute formuleerimist ning otsustajatele selgitamist. Väikeettevõtlusele soodsama majandusruumi kujundamine on olemuselt ikkagi tükitöö ning pikaajaline protsess, mitte hoogsate talgute korraldamine.

Peaminister Mart Laar märkis ametisse kandideerimisel riigikogus peetud kõnes, et väikestel struktuuridel on kergem muutuda ning et oma väiksust targalt kasutades on meil võimalik kiirelt areneda.

Seda liini järgides peaksime hakkama langetama igapäevaseid väikesi, ent läbimõeldud otsuseid. Usun, et n-ö väikeste tegude teooria sobib väikeettevõtluse arendamiseks suurepäraselt.

Autor: Mart Relve

Hetkel kuum