4 aprill 1999

Venemaa aktsiaturg ärkab üles varjusurmast

1993. a Moskvas tegevust alustanud Brunswick Warburg on üks väheseid maaklerfirmasid, mis pärast augustikrahhi Vene aktsiaturul edasi tegutseb. Firma aktsiaanalüütik Erik Wigeritz meenutab õudusega mullu oktoobrit, kui Vene aktsiate päevakäive langes 2,3 mln Eesti kroonini, mis 1997. a kuldaja 3,5 mld kroonise käibega võrreldes oli kohutav. Nüüdne päevakäive moodustab paremate päevade omast ühe kümnendiku ja seda peetakse praegustes oludes juba päris heaks.

Teine Venemaal tegevust jätkav firma on Russian Prosperity Fund (RPF), mida 1997. aastal, kui tema aktsiate väärtus oli 3,65 mld krooni, peeti maailma parimaks offshore-fondiks. Nüüd on fondi aktsiate väärtus 365 mln krooni.

RPFi analüütik Mattias Westman on samuti nagu Erik Wigeritz veendunud, et Vene aktsiaturg on nüüdseks madalseisu ületanud. Oma seisukoha kinnituseks nad lisavad, et ehkki Venemaa majanduses on väga palju probleeme, on enamik neist liialdatud.

Viimasel ajal on turgu veidi tagasi tõmmanud NATO rünnakud Jugoslaavias, kuid Wigeritzi sõnul ei ole see eriti suur aktsiate hinna mõjutaja. Pealegi on Vene president Jeltsin avalikult teatanud, et Venemaa ei sekku Jugoslaavia konflikti sõjaliselt, ning peaminister Primakov rõhutanud, et majandusreforme jätkatakse ning sõja vastu protestimisega ei hakka Venemaa end läänest isoleerima. Selle, pärast Ameerika visiidi katkestamist tehtud avalduse peale tõusis Moskva börs 5%.

Wigeritz ütleb, et palju rohkem mõjutab Vene aktsiaturgu kerkima hakanud nafta hind, kuna suure osa Vene aktsiaturust moodustavad ju naftaga seotud firmad.

Teine tähtis turgu mõjutav tegur on detsembris tulevad parlamendivalimised, mille tulemused määravad ka uue presidendi.

Kuigi ajakirjanduses ennustatakse valimistel edu kommunistidele, arvab teraselt olukorda analüüsiv Westman, et uues parlamendis hakkavad domineerima keskparteid, kes on küllalt reformimeelsed. Selline lahendus aitaks tagasi tuua Venemaalt pagenud väliskapitali.

Analüütikute väitel polegi Venemaal börsi selle õiges tähenduses ehk tegelikult on ainult üks õigesti kaubeldav aktsia, Gazpromi aktsia, kuid välismaalastele kuulub neid üsna vähe. Põhilise Vene aktsiaturu moodustab aga telefoniühendus suurte pankade ja maaklerfirmade vahel.

Vene kauplemissüsteemis RTS on noteeritud 90 likviidset A-klassi aktsiat ja alla 300 vähemlikviidse B-klassi aktsia. Peale selle on Venemaal hoiutähtede ehk nn ADRide (American Depositary Reciepts) turg. Hoiutäht on USA või mõne teise panga välja antud väärtpaber, mis vastab ühele Vene aktsiale või selle osale. Umbes 30 Vene suuremal firmal on hoiutähed, millega kaubeldakse Moskva, Frankfurdi ja New Yorgi börsil.

Vene aktsiaturule mõjus ergutavalt ka eelmisel nädalal pärast Venemaa peaministri Jevgeni Primakovi ja rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juhi Michel Camdessus' kohtumist avaldatud ühiskommünikee, kus teatati, et IMF on nõus jätkama Venemaale laenu andmist. Laenusaamise tingimuse kohaselt peab aga Venemaa koostama uue majandusplaani, mille kooskõlastamiseks saabub 6. aprillil Moskvasse IMFi delegatsioon.

Lisaks teatas Venemaa keskpank läinud nädalal, et ta tahab lubada välisinvestoritel suunata 3,334% Venemaa sisevõla ümbervahetamisel saadud sularahast Vene aktsiaturule. Investorid saavad sularaha kätte ühekordse väljamaksena, mis lubatakse investeerida rahandusministeeriumi ja keskpanga poolt heakskiidetud rublavõlakirjadesse ning Vene firmade võlakirjadesse ja aktsiatesse.

Autor: DI

Hetkel kuum