Maksulöök tuhandete üksikisikust ettevõtjate tegevuse pihta

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd rääkis, et sellest aastast ei saa füüsilisest isikust ettevõtjad enam oma ettevõtluskulude arvel palgatulusid väiksemana näidata. Paljud inimesed alustasid tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, sest see võimaldas oma palka ettevõtluskahjumi arvel väiksemana näidata ning selle abiga suures osas tulumaksu tagasi saada.

Sõerd tunnistas, et sellise võimaluse äravõtmine ning asjaolu, et ettevõtete tulumaksuvabastus füüsilisest isikust ettevõtjaid ei puuduta, võib selle ettevõtlusvormi valikut negatiivselt mõjutama hakata.

Füüsilisest isikust ettevõtja, maksunõustaja Olavi Kärsna ütles, et muudetud maksustamise kord ja teadmine, et ettevõtete tulumaksuvabastus üksikisikust ettevõtjaid ei mõjuta, vähendab kindlasti nende arvu.

Kärsna avaldas pettumust, et kavandatav ettevõtete tulumaksuvabastus füüsilisest isikust ettevõtjaid ei puuduta. «Ma tean ise ka väga palju neid, kes vaid kulude näitamiseks end ettevõtjaks registreerisid, ning eks selle arvel lõpetavad nad nüüd tegevuse,» ütles ta. «Samas peaksid nad leidma motivatsiooni jätkata ettevõtluse tulumaksuvabastuse arvel.»

Rahandusministeeriumi nõunik Terko Jakobson ütles, et ettevõtete tulumaksu kaotamine järgmisest aastast praeguse seaduseelnõu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda ei muuda. Nende investeeringud on juba praegu tulumaksuvabad, järelejäänud tulude pealt tuleb aga sotsiaal-ja tulumaksu nagunii tasuda, märkis Jakobson. «Lõpliku vastuse saamiseks tuleb ära oodata seaduse vastuvõtmine, kuid ma ei usu, et keegi seal midagi veel muutma hakkaks,» lausus ta.

Riigi huvides oleks füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust soodustada, see muudaks inimesed palju ettevõtlikumaks ning elavdaks kogu majandust, ütles Kärsna.

«Loogiline oleks, kui ettevõtted baseeruvad laiale füüsilisest isikust ettevõtjate ringile, kes suureks kasvades muutuvad ettevõteteks,» rääkis ta, «mitte nii nagu meil on, et tuleb rühm mehi oma rahadega kokku ja asutavad kohe panga.»

Phare väikeettevõtluse toetamise programmi 1998. aasta raportis on märgitud, et Eesti pole veel tunnetanud füüsilisest isikust ettevõtjatena töötamist kui alternatiivi palgatööle ning selle tõelist potentsiaali uute töökohtade loomisel.

Näiteks 894 tegutsevat füüsilisest isikust ettevõtjat andsid Phare uuringu kohaselt 1997. aastal tööd 3469 inimesele, igaüks ligikaudu neljale töötajale. Samal ajal töötas 14 704 äriühingus keskmiselt ainult kaks inimest.