Peep Sooman • 15 aprill 1999

Kes me oleme?

Vaatlesin kolme Äripäeva lugeja sissetulekuid, elustiili ning suhtumist ümbritsevasse keskkonda.

Kõik kolm on kõrgharidusega. Nende vahe seisneb palganumbris ning vanuses. Ka elukogemuses.

Viis aastat Hansapanga Grupis töötanud pärnulanna Maarika Seiler peab end kindlalt keskklassi kuuluvaks. 6000 krooni «puhtalt kätte» on talle rahuloluks piisav. «Tegelikult võiks mu hind olla 10 000 neto,» leiab ta pärast üürikest mõttepausi. Küsimusele, kas rahulolu pole mitte stagnatsioon, vastab ta rahulikult, et tekkivaid võimalusi ta mööda ei kavatse lasta, kuid parema elu järele kibelemiseks pole põhjust.

Hiljuti korraldas Hansapank konkursi Pärnus asuva filiaali juhataja leidmiseks. Seiler ei osalenud. «Vara veel,» ütleb ta.

Seiler käib nädalavahetustel tavalise noore inimesena baarides sõpradega pidutsemas, vahel raiskab õhtu jooksul viissada krooni. Siis kahetseb, hoiab veidi kokku ning saab jälle hakkama. Enne lapse sündi õnnestus veidi raha säästa, äsja ostis ta säästude eest uuema auto. Ta ei salga, et ei salli inimesi, kes juhuste kasutamata jätmise tõttu teenivad paari tuhande krooni suurust elatist. «Madalapalgalisi kui massi ma ei vihka,» parandab ta end.

Börsil noteeritud Tallinna farmaatsiatehase endine juhataja, tänane juhatuse liige Arno Kaseniit mõtleb enne küsimustele vastamist. Mees paneb küünarnukid üle tunni pikkuse vestluse ajal vaid viivuks lauale. Lauakombed ning sõnadevalik annavad tunnistust kas üliheast kodusest kasvatusest või pidevast enesekontrollist.

Eelnev pangajuhi töö on hetkel paarkümmend tuhat krooni teenivale mehele andnud palju juurde. Kaseniit näib täpselt teadvat, mis suunas liigub. «Ma olen rahul sellega, et liigun iga päev edasi,» seletab tööstusettevõtte juht. Kaseniidu praegune eesmärk on end harida: aasta pärast lõpetab ta Eesti Kõrgema Kommertskooli magistrantuuri. Lisaks raamatute lugemisele ilmub Kaseniidu sulest peagi lasteraamat, mille lood on pühendatud pojale. Vormilt lastele lähedane raamat on majandusliku alatooniga.

Sotsiaalsest staatusest rääkides oskab Kaseniit anda hinnangu ainult endale. Siiski punastab ta, kui selgub, et hoolimata igapäevaste sisseostude sooritamisest ei tea ta toiduainete hindadest suurt midagi.

Eesti ühe edukama ettevõtte ASi Pakterminal omanik, multimiljonär Aadu Luukas ei kavatse äride juhtimisest veel lahkuda, kuna teda kannustab vastutustunne firma töötajate ees. Luukas püüab kaitsta ülesehitatud impeeriumi, üritades saavutatud positsioonilt mõjutada Eesti elu.

«Äris edasijõudnutel on võimalus väljendada oma missioonitunnet ühiskonna ees,» leiab Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees. Teda vaevab Eestis valitsev puudulik ettevõtluskeskkond ning tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkindlustussüsteem.

Luukas usub, et ka madalapalgalised muretsevad samade asjade pärast. Neil on vaid vähem võimalust midagi muuta. «Vene ajal mõtlesin ma ka kriitiliselt,» meenutab ta kümnendite tagust aega, mil kõik olid võrdselt vaesed.

Hetkel kuum