Hoonestusõiguse seadmise kokkulepe annab kindlustunde

Esiteks võib ehitise omanik taotleda ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamist vastavalt maareformi seadusele.

Teise võimalusena vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 on ehitise omanikul, kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehtisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul, arvates nimetatud maa kandmisest kinnistusraamatusse.

Näiteks võib olla põhjuseks, miks ei soovita erastada maad see, et kui ehitise alune maa tagastatakse selle õigustatud subjektile, siis ei pea seda maad enam riigilt välja ostma ja võib seada kohe hoonestusõiguse ehitise omaniku kasuks.

- ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel;

- hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi;

- hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule;

- hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta.

Hoonestusõiguse tähtaeg võib erandina tagastatud maale seatud hoonestusõiguse korral olla ka alla 36 aasta, mis on üldine hoonestusõiguse kestvuse minimaalne aeg.

Seega on mõttekas juba selles kokkuleppes paika panna olulisemad tingimused, et hoonestusõiguse seadmise lepingus oleks nende fikseerimine lihtsam ja vähendaks vaidluste võimalust kokkulepitu üle.

Kui maa omanik keeldub hoonestusõiguse seadmisest, kuid eelnevalt oli sõlmitud sellekohane kokkulepe, siis võib ehitise omanik ühe aasta jooksul pärast maa kinnistamist esitada kohtusse hagi hoonestusõiguse tunnustamiseks ja vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse.

Ehitiste omanikud, kes on sellised kokkulepped varem sõlminud, peaksid olema hoolsad ja jälgima, et ei läheks mööda seaduses sätestatud tähtaeg üks aasta, mille jooksul tuleb sõlmida hoonestusõiguse leping tagastatud maa omanikuga.

Hiljem võib ehitise omanikul tekkida probleeme oma ehitise õigusliku staatuse määratlemisega, kuna vastavalt asjaõigusseadusele on ehitised ja kõik muu, mis on maaga püsivalt ühendatud, maa olulised osad ning neid ei saa maast eraldi käsutada, st ka võõrandada, pantida jne.

Autor: Jaan Hargi