- OMX Baltic0,09%300,23
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,19%1 196,24
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,13%8 762,9
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
- OMX Baltic0,09%300,23
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,19%1 196,24
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,13%8 762,9
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kust saab riik kokku hoida miljardi?
Eelarve on kokkuleppeline asi ja täpselt nii suur, kui ta otsustatakse teha. Ma olen veendunud, et teatud osa majanduskulusid saab kärpida, aga mitte nii, et kõigil võrdselt. Osalt saab palgakulusid kärpida, sest mõne allasutuse osatähtsus või töö väheneb. On valdkondi, mis lähevad üle erasektorile või mille töömaht väheneb.
Investeeringud, eeskätt remont -- kas teeme mingid ametiruumid kaunimaks sel või tuleval aastal -- midagi ei juhtu. Sealt ei saa sadasid miljoneid, aga kümneid küll.
Muidugi iga minister tahab just täna juurde, olgu see kaitseminister või kes iganes, aga kõike ei ole vaja ju täna teha -- kui üks perekond on vaene, siis mõnda kulutust lihtsalt ei tehta.
Säästueelarvet pole vaja. Kogu show on tehtud selleks, et aasta lõpul teatada, kui hästi on valitsus töötanud ja kui palju on raha juurde tulnud. Esimeses kvartalis on alalaekumine alati suur. Selle peale aprillis kõiki erutada on poliitiline, mitte finantsiline üritus.
Valitsusel on vabu vahendeid üle 4 miljardi krooni. Andsime 1,2 miljardit stabilisatsioonireservi, lisandus 3 miljardit Telekomi müügist, 300 miljonit viimane osamaks Merelaevanduse müügist. Ma ei väida, et see tuleks täielikult ära kasutada, aga võib sealt võtta pool miljardit investeeringuteks. Saaksid ehitusfirmad tööd ja laekuksid ka maksud. Praegu istub valitsus sellel nagu kass otsas.
Kui kokku hoida tuleb, siis ma ei alustaks ettevõtete vabastamisest tulumaksust. See kõlab natuke võikalt, et vabastame ettevõtted 1,6 miljardist ja siis võtame mitteettevõtjatele, kes moodustavad siiski Eesti riigi kodanike enamuse, minevast rahast maha. Kui see 1,6 miljardit laekub, pole säästueelarvet vaja teha.
Esimese tööna ma ei viiks seda koalitsiooni lubadust ellu, vaid ootaks, kuni natuke paremaks läheb. Kui selgub, et olukord on ikka nii halb, et sellest ei piisa, ma vaataks neid investeeringuid, mis puudutavad valitsusasutusi. Ja ma ei läheks kallale regionaalsetele investeeringutele.
Konstruktiivse lahenduse variante on, mis aga mingitel tehnilistel põhjustel ei pruugi meeldida. Tegelikult tuleks täna püüda kõiki jooksvaid kulusid kokku hoida. Peale selle peab loobuma mõnest investeeringust ja mõned tõstma jooksvast eelarvest välja, et teha need ära Telekomi müügist saadud raha arvel. Praegu oleme a priori seisukohal, et see on täiesti puutumatu tagavara. Võib olla 20% võiks võtta investeeringuteks.
Ei tohiks minna nende investeeringute kallale, mis on produktiivsed. Ma mõtlen nüüd oma endise rea ehk infrastruktuuri peale. Et mitte minna lihtsama vastupanu teed -- võtame maanteedelt 100 miljonit ja probleeme pole. On küll. Loodan, et vähemalt programmide kallale ei minda
Mõne katuseparanduse või aknavahetusega kannatab ehk järgmise aastani. Ent tulemas on kohalikud valimised ja nn koolikatuste ja kultuurimajade efekt toimib.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee