Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kust saab riik kokku hoida miljardi?

    Eelarve on kokkuleppeline asi ja täpselt nii suur, kui ta otsustatakse teha. Ma olen veendunud, et teatud osa majanduskulusid saab kärpida, aga mitte nii, et kõigil võrdselt. Osalt saab palgakulusid kärpida, sest mõne allasutuse osatähtsus või töö väheneb. On valdkondi, mis lähevad üle erasektorile või mille töömaht väheneb.
    Investeeringud, eeskätt remont -- kas teeme mingid ametiruumid kaunimaks sel või tuleval aastal -- midagi ei juhtu. Sealt ei saa sadasid miljoneid, aga kümneid küll.
    Muidugi iga minister tahab just täna juurde, olgu see kaitseminister või kes iganes, aga kõike ei ole vaja ju täna teha -- kui üks perekond on vaene, siis mõnda kulutust lihtsalt ei tehta.
    Säästueelarvet pole vaja. Kogu show on tehtud selleks, et aasta lõpul teatada, kui hästi on valitsus töötanud ja kui palju on raha juurde tulnud. Esimeses kvartalis on alalaekumine alati suur. Selle peale aprillis kõiki erutada on poliitiline, mitte finantsiline üritus.
    Valitsusel on vabu vahendeid üle 4 miljardi krooni. Andsime 1,2 miljardit stabilisatsioonireservi, lisandus 3 miljardit Telekomi müügist, 300 miljonit viimane osamaks Merelaevanduse müügist. Ma ei väida, et see tuleks täielikult ära kasutada, aga võib sealt võtta pool miljardit investeeringuteks. Saaksid ehitusfirmad tööd ja laekuksid ka maksud. Praegu istub valitsus sellel nagu kass otsas.
    Kui kokku hoida tuleb, siis ma ei alustaks ettevõtete vabastamisest tulumaksust. See kõlab natuke võikalt, et vabastame ettevõtted 1,6 miljardist ja siis võtame mitteettevõtjatele, kes moodustavad siiski Eesti riigi kodanike enamuse, minevast rahast maha. Kui see 1,6 miljardit laekub, pole säästueelarvet vaja teha.
    Esimese tööna ma ei viiks seda koalitsiooni lubadust ellu, vaid ootaks, kuni natuke paremaks läheb. Kui selgub, et olukord on ikka nii halb, et sellest ei piisa, ma vaataks neid investeeringuid, mis puudutavad valitsusasutusi. Ja ma ei läheks kallale regionaalsetele investeeringutele.
    Konstruktiivse lahenduse variante on, mis aga mingitel tehnilistel põhjustel ei pruugi meeldida. Tegelikult tuleks täna püüda kõiki jooksvaid kulusid kokku hoida. Peale selle peab loobuma mõnest investeeringust ja mõned tõstma jooksvast eelarvest välja, et teha need ära Telekomi müügist saadud raha arvel. Praegu oleme a priori seisukohal, et see on täiesti puutumatu tagavara. Võib olla 20% võiks võtta investeeringuteks.
    Ei tohiks minna nende investeeringute kallale, mis on produktiivsed. Ma mõtlen nüüd oma endise rea ehk infrastruktuuri peale. Et mitte minna lihtsama vastupanu teed -- võtame maanteedelt 100 miljonit ja probleeme pole. On küll. Loodan, et vähemalt programmide kallale ei minda
    Mõne katuseparanduse või aknavahetusega kannatab ehk järgmise aastani. Ent tulemas on kohalikud valimised ja nn koolikatuste ja kultuurimajade efekt toimib.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Lihatööse suurtehingu kell kukkus, konkurentsiamet võttis lisaaega
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.

Olulisemad uudised

Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.