21 aprill 1999

Kust saab riik kokku hoida miljardi?

Eelarve on kokkuleppeline asi ja täpselt nii suur, kui ta otsustatakse teha. Ma olen veendunud, et teatud osa majanduskulusid saab kärpida, aga mitte nii, et kõigil võrdselt. Osalt saab palgakulusid kärpida, sest mõne allasutuse osatähtsus või töö väheneb. On valdkondi, mis lähevad üle erasektorile või mille töömaht väheneb.

Investeeringud, eeskätt remont -- kas teeme mingid ametiruumid kaunimaks sel või tuleval aastal -- midagi ei juhtu. Sealt ei saa sadasid miljoneid, aga kümneid küll.

Muidugi iga minister tahab just täna juurde, olgu see kaitseminister või kes iganes, aga kõike ei ole vaja ju täna teha -- kui üks perekond on vaene, siis mõnda kulutust lihtsalt ei tehta.

Säästueelarvet pole vaja. Kogu show on tehtud selleks, et aasta lõpul teatada, kui hästi on valitsus töötanud ja kui palju on raha juurde tulnud. Esimeses kvartalis on alalaekumine alati suur. Selle peale aprillis kõiki erutada on poliitiline, mitte finantsiline üritus.

Valitsusel on vabu vahendeid üle 4 miljardi krooni. Andsime 1,2 miljardit stabilisatsioonireservi, lisandus 3 miljardit Telekomi müügist, 300 miljonit viimane osamaks Merelaevanduse müügist. Ma ei väida, et see tuleks täielikult ära kasutada, aga võib sealt võtta pool miljardit investeeringuteks. Saaksid ehitusfirmad tööd ja laekuksid ka maksud. Praegu istub valitsus sellel nagu kass otsas.

Kui kokku hoida tuleb, siis ma ei alustaks ettevõtete vabastamisest tulumaksust. See kõlab natuke võikalt, et vabastame ettevõtted 1,6 miljardist ja siis võtame mitteettevõtjatele, kes moodustavad siiski Eesti riigi kodanike enamuse, minevast rahast maha. Kui see 1,6 miljardit laekub, pole säästueelarvet vaja teha.

Esimese tööna ma ei viiks seda koalitsiooni lubadust ellu, vaid ootaks, kuni natuke paremaks läheb. Kui selgub, et olukord on ikka nii halb, et sellest ei piisa, ma vaataks neid investeeringuid, mis puudutavad valitsusasutusi. Ja ma ei läheks kallale regionaalsetele investeeringutele.

Konstruktiivse lahenduse variante on, mis aga mingitel tehnilistel põhjustel ei pruugi meeldida. Tegelikult tuleks täna püüda kõiki jooksvaid kulusid kokku hoida. Peale selle peab loobuma mõnest investeeringust ja mõned tõstma jooksvast eelarvest välja, et teha need ära Telekomi müügist saadud raha arvel. Praegu oleme a priori seisukohal, et see on täiesti puutumatu tagavara. Võib olla 20% võiks võtta investeeringuteks.

Ei tohiks minna nende investeeringute kallale, mis on produktiivsed. Ma mõtlen nüüd oma endise rea ehk infrastruktuuri peale. Et mitte minna lihtsama vastupanu teed -- võtame maanteedelt 100 miljonit ja probleeme pole. On küll. Loodan, et vähemalt programmide kallale ei minda

Mõne katuseparanduse või aknavahetusega kannatab ehk järgmise aastani. Ent tulemas on kohalikud valimised ja nn koolikatuste ja kultuurimajade efekt toimib.

Hetkel kuum