Ginteri sadam on võlgades

Ginter oli kompromissettepaneku saatnud pankrotihaldurile faksi teel ja sellel polnud tema allkirja. Samuti leidsid võlausaldajad, et kompromissettepanek on utoopiline. «Kui ta nii kõva ärimees oleks, siis poleks ta firma pankrotti läinud,» lausus eile üks võlausaldaja Ginteri pakutud Lohusalu sadama 70protsendilise rentaabluse kohta.

Üldkoosolek lükkas Ginteri kompromissettepaneku tagasi ja Esma Halduse vara otsustati müüa. Pankrotihaldur avab küll suveks Lohusalu sadamakompleksi, kus toimuvad traditsioonilised tantsuõhtud, et pankrotivara juurde teenida, kuid sügisel läheb kompleks müüki.

Ginter ise võlausaldajate üldkoosolekul ei viibinud. Ärimees oli küll viis minutit enne koosoleku algust Tallinnas Park-hotelli ees, kuid nähes Äripäeva ajakirjanikku, istus ta autosse ja põgenes hotelliesiselt. Hiljem polnud teda samuti võimalik kätte saada.

Mazdasid müüva ASi Esma Auto nõukogu esimees ja enamusosanik Ralf Õng ütles, et tema ei oska Ginteri aktsiate müügisoovi kommenteerida. Esma Auto aktsiakapital on 2,8 miljonit krooni. Ginteri poolt veerandile autofirma aktsiatest pakutud müügihinna alusel oleks Esma Auto turuväärtus 20 miljonit krooni.

«Ei ole kuulnud, kes oleks aktsiatest huvitatud,» rääkis Ralf Õng. Ta ütles, et pole ise Ginterile kuuluvatest aktsiatest huvitatud, sest talle kuulub juba 51 protsenti Esma Auto aktsiapakist.

«Mis puudutab Ginteri probleeme, siis ei oska ma neid kommenteerida,» ütles Õng. «Võib-olla on ta oma äri üle hinnanud.»

Jaak Ginteri ärihaare on olnud väga lai. Lisaks Lohusalu sadamale ja Esma Auto aktsiatele kuulub talle ka 51 protsenti turismifirma Estonian Holidays aktsiatest. Veel eelmisel kevadel oli Ginter täis uusi ideid. Ta rääkis, et Lohusalu sadama hotell valmib suveks. Ginter kavandas ka sajakohalist jahisadamat Naissaarele, mille raudtee ja sadama rentimise õiguse omandas Esma Auto.

Ginteril õnnestus mõni aasta tagasi erastada pool maja Tallinna vanalinnas Vene saatkonnahoone kõrval. Sellele majale ja kinnistule pani täitevbüroo 1997. aastal võõrandamiskeelu, sest Ginter oli pantinud kinnistu ASilt Lukoil saadud laenu katteks. 1996. aastal tagas Ginter eraisikuna ASi Boliden kütuseostu, kütuse konfiskeeris tolliamet samal suvel väidetava salakaubana. Kütuse ostja oli Lukoil, kes nõudis saamata jäänud kolm miljonit krooni Ginterilt kui tehingu garanteerijalt välja. Kohus mõistis möödunud sügisel Ginterilt Lukoili kasuks 2,5 miljonit krooni.