«Seaduskuulekate Eesti Vabariigi kodanikena täidame me kõiki valitsuse otsuseid, sest me ei kahtle selles, et valitsus koheselt ja õiglaselt katab oma otsustest tulenevalt meile tekitatud kahjud,» nentis Vähi, viidates võimalusele, et uus valitsus eelmise valitsuse korralduse tühistab.
Valitsus otsustas 12. jaanuaril tolliseaduse alusel luua vabatsooni Sillamäele Silmeti maakasutuse piires. Vabatsooni territooriumil toimub Vähi kinnitusel aktiivne majandustegevus.
Rahandusministeerium kinnitas Vähi teatel, et majandustegevus vabatsoonis on lubatud, vajalik on aga tollikontrolli rakendamine vabatsooni piiril, milleks Silmet on investeerinud kaks miljonit.
Vähi hämmingu kutsusid esile majandusminister Mihkel Pärnoja sõnad, et Eestis pole vabatsoonide loomiseks õiguslikku alust.
Pärnoja ütles kolmapäeval riigikogu liikmete küsimustele vastates, et Eestis saab vabatsooni tõlgendada tolliseaduse mõistes, eelmine valitsus on aga seadust laiemalt tõlgendanudz. Sillamäe vabatsoon on sisuliselt vabamajandustsoon, seega loodud ilma õigusliku tagatiseta.
Tollivabad tsoonid on Pärnoja sõnul mõeldavad vaid tolliseaduse mõistes tolliladudena ehk seal hoitava ja välja mineva kauba pealt ei pea tasuma riigile käibemaksu.
Eelmise valitsuse otsusega Sillamäele loodud vabatsoonis ei toimu kaupade ladustamine, vaid ka nende töötlemine ja lisaväärtuse loomine, sest Sillamäe vabatsoon hõlmab peale sadama ümbruse tolliladude ka töötlevat tööstust.
Ametlikku hinnangut vabatsoonidele pole valitsus andnud.