Eliitsõdur hobi korras maanteeröövliks

Laupäeval üritas kaitseväe spetsiaalsete operatsioonide grupi SOG ülema kohusetäitja Indrek Holm röövida kolme eraisikut. Kaitseväe juhataja Johannes Kert ütles juhtumit kommenteerides, et tegemist oli teenistusvälise sündmusega, millel ei ole mingit seost kaitseväe ja selle eliitüksusega.

Äripäeva arvates peab kaitseväe juhataja Johannes Kert oma ametikohalt tagasi astuma ja kui ta ei tee seda vabatahtlikult, siis peab selle otsuse langetama president Lennart Meri, kellele Kert allub.

Kert ei saa aru sündmuse tõsidusest. Tema kommentaarist võib järeldada, et kui eriväljaõppe saanud sõjaväelane tegeleb teenistusest vabal ajal röövimisega, siis ei ole see kaitseväe asi.

Intsident on juba sellepärast kaitsejõududega seotud, et eraisikute ründamiseks kasutati teenistusrelva ning Holmi väljaõppe eest kandis hoolt kaitsevägi.

Selliseid asju võib ette tulla igas struktuuris ja riigis. Ei ole rohtu või koolitust, mis välistab värbamisel tehtud vead. Analoogsed probleemid on ka politseil, hiljuti seostati ajakirjanduses ühte endist K-komando liiget allilmas toimuvate tapmistega. Ühest juhtumist ei järeldu, et kaitseväe juhataja ei saa oma ülesannetega hakkama.

Tegemist ei ole aga esimese korraga. Kurkse katastroof poolteist aastat tagasi oli signaaliks, et kaitsejõududes on tõsiseid probleeme elukutseliste kaitseväelaste koolituse ja alluvussuhetega.

Sarnasusi võib leida nädalavahetusel toimunud röövkallaletungiga. Ka see vahejuhtum viitab puudulikule väljaõppele, halvale kaadrivalikule ja kontrolli puudumisele relvade kasutamise üle ning ei ole ka selge, kellele eliitüksus täpselt allub.

Ekskaitseminister Indrek Kannik soovitab oodata ära uurimistulemused ja siis otsustada, kas Kert peab oma ametikohalt lahkuma või mitte. Riigiti on tippjuhtide vastutus ja käitumine analoogsetes olukordades erinev.

Mis puudutab uurimistulemuste äraootamist, siis ei pööra see toimunut pea peale. On selge, kes on ohver ja kes ründaja. Kaitseväelane oli koos kahe põgenema pääsenud kaaslasega kallaletungi põhjalikult ette valmistanud: kasutati maske, enne rünnakut selgitati välja, mitu inimest on rünnatavate autos, tulistamist alustas Holm, tehes seda ootamatult.

On fakt, et eliitüksuse liikme pähe koolitas ja relvastas riik kurjategija. Sellest tõsiasjast ei saa mööda vaadata ja öelda, et tegemist oli teenistusvälisel ajal toimunud intsidendiga, mis ei puuduta kaitseväge ning selle juhti Johannes Kerti.