18 mai 1999

Rüütli tänaval kauplemine ei edene

Pärnu peatänav, Rüütli tänav, on kujunenud linna sümboliks, nagu rand ja suvepealinna tiitelgi. Enne uute kaubakeskuste rajamist oli Rüütli tänav arvestatuim kaubatänav.

Viimastel aastatel on Pärnusse ehitatud kolm kaubakeskust, neljandat ehitab kinnisvarafirma Ober Haus Rüütli tänavale. Viimase paari aastaga on asukohta vahetanud või tegevuse üldse lõpetanud üle kümmekonna Rüütli tänava kaupluse.

«Rüütli tänavale ei ole kauplustel praegu erilist tungi,» tunnistab Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse peaspetsialist Kadri Tekko. Tekko sõnul on soodsam olla Härma kaubahoovis või Port Arturi kaubakeskuses, kus käib rohkem rahvast ja kuhu on võimalik ka autoga ligi pääseda.

Kuldarturi Rüütli poe juhataja Tiia Hein ütleb, et nende kaupluse käive on Port Arturi esinduse käibest suurem. Rüütli tänaval käib jõukam ja kindlama ostusooviga klientuur, kaubakeskustes käivad väiksema ostujõuga ja juhuslikumad kliendid. Samas tunnistab Hein, et kauplusel on aidanud püsima jääda Tallinna esinduse toetus.

Ärimees Avo Lindmaal on mitu kauplust Rüütli tänaval ja Port Arturis, sealhulgas Kuldarturi poed. Lähiajal kavatseb ta ühe kaupluse Rüütli tänaval sulgeda. Pole turgu, põhjendab Lindmaa.

Suvel kauplemine küll elavneb, kuid turistide rahakott on Lindmaa väitel siiski tühjavõitu. Eestis käivad tervisekeskuste turistid on vaesed ja ei jõua kallimat kaupa osta, arvab Lindmaa.

«Inimesed lihtsalt käivad ja vaatavad, vähesed neist ka ostavad midagi,» räägib Teele kaupluse juhataja Helge Tammel. Viimase aasta jooksul on kaupluse käive alaneneud rohkem kui 200 000 kroonilt kuus 100 000 kroonile. Kauplus on vähendanud müügipindu kolm korda ja jäänud rentima ruumi teisel korrusel, mille rendihind on esimese korruse pindadest kolm korda odavam.

Keskmiselt küsivad Rüütli tänava majaomanikud renti 200 krooni ruutmeetrilt. Paljudele kauplustele käib praegu selline hind üle jõu. Lindmaa väitel kujunes rendihindade tase välja enne 1997. aasta börsikrahhi, aga omanikud ei ole nõus majanduslangusest hoolimata sellest tasemest loobuma. «Olen ka ise Rüütli tänaval majaomanik,» räägib Lindmaa, »kuid mina nii kõrget renti ei küsi. Kui jooksevad rentnikud laiali, küll omanikud siis aru saama hakkavad.»

Ober Hausi rajatava Kungla kaubanduskeskuse rendihinnaks kujuneb ligi 230 krooni ruutmeetrilt. Rüütli tänava kaupluste esindajate hinnangul on sellise rendihinnaga kaubanduspindade juurdeehitamine mõttetu. «Olen kindel, et keskus jääb kiratsema,» ütleb Lindmaa.

Samas on Rüütli tänaval ka optimistlikumaid kaupmehi. «Mitte iialgi kuskile mujale, see on parim võimalus, mis meil on,» hüüatab A&G kaupluse juhataja Õie Suits. Tema sõnul on Rüütli tänav ainus paik Pärnus, kus on mõtet kaubelda. A&G kauplus laiendas hiljuti Rüütli tänaval müügipinda.

Pärnu linnavalitsuse arenguameti infotoimetaja Lauri- Kare Laos aga leiab, et Rüütli tänaval ei peaks tööstuskaupade poode üldse olema. «Võiksid olla vaid pubid ja restoranid,» arvab Laos.

Autor: Anu Jürisson

Hetkel kuum