Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rüütli tänaval kauplemine ei edene

    Pärnu peatänav, Rüütli tänav, on kujunenud linna sümboliks, nagu rand ja suvepealinna tiitelgi. Enne uute kaubakeskuste rajamist oli Rüütli tänav arvestatuim kaubatänav.
    Viimastel aastatel on Pärnusse ehitatud kolm kaubakeskust, neljandat ehitab kinnisvarafirma Ober Haus Rüütli tänavale. Viimase paari aastaga on asukohta vahetanud või tegevuse üldse lõpetanud üle kümmekonna Rüütli tänava kaupluse.
    «Rüütli tänavale ei ole kauplustel praegu erilist tungi,» tunnistab Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse peaspetsialist Kadri Tekko. Tekko sõnul on soodsam olla Härma kaubahoovis või Port Arturi kaubakeskuses, kus käib rohkem rahvast ja kuhu on võimalik ka autoga ligi pääseda.
    Kuldarturi Rüütli poe juhataja Tiia Hein ütleb, et nende kaupluse käive on Port Arturi esinduse käibest suurem. Rüütli tänaval käib jõukam ja kindlama ostusooviga klientuur, kaubakeskustes käivad väiksema ostujõuga ja juhuslikumad kliendid. Samas tunnistab Hein, et kauplusel on aidanud püsima jääda Tallinna esinduse toetus.
    Ärimees Avo Lindmaal on mitu kauplust Rüütli tänaval ja Port Arturis, sealhulgas Kuldarturi poed. Lähiajal kavatseb ta ühe kaupluse Rüütli tänaval sulgeda. Pole turgu, põhjendab Lindmaa.
    Suvel kauplemine küll elavneb, kuid turistide rahakott on Lindmaa väitel siiski tühjavõitu. Eestis käivad tervisekeskuste turistid on vaesed ja ei jõua kallimat kaupa osta, arvab Lindmaa.
    «Inimesed lihtsalt käivad ja vaatavad, vähesed neist ka ostavad midagi,» räägib Teele kaupluse juhataja Helge Tammel. Viimase aasta jooksul on kaupluse käive alaneneud rohkem kui 200 000 kroonilt kuus 100 000 kroonile. Kauplus on vähendanud müügipindu kolm korda ja jäänud rentima ruumi teisel korrusel, mille rendihind on esimese korruse pindadest kolm korda odavam.
    Keskmiselt küsivad Rüütli tänava majaomanikud renti 200 krooni ruutmeetrilt. Paljudele kauplustele käib praegu selline hind üle jõu. Lindmaa väitel kujunes rendihindade tase välja enne 1997. aasta börsikrahhi, aga omanikud ei ole nõus majanduslangusest hoolimata sellest tasemest loobuma. «Olen ka ise Rüütli tänaval majaomanik,» räägib Lindmaa, »kuid mina nii kõrget renti ei küsi. Kui jooksevad rentnikud laiali, küll omanikud siis aru saama hakkavad.»
    Ober Hausi rajatava Kungla kaubanduskeskuse rendihinnaks kujuneb ligi 230 krooni ruutmeetrilt. Rüütli tänava kaupluste esindajate hinnangul on sellise rendihinnaga kaubanduspindade juurdeehitamine mõttetu. «Olen kindel, et keskus jääb kiratsema,» ütleb Lindmaa.
    Samas on Rüütli tänaval ka optimistlikumaid kaupmehi. «Mitte iialgi kuskile mujale, see on parim võimalus, mis meil on,» hüüatab A&G kaupluse juhataja Õie Suits. Tema sõnul on Rüütli tänav ainus paik Pärnus, kus on mõtet kaubelda. A&G kauplus laiendas hiljuti Rüütli tänaval müügipinda.
    Pärnu linnavalitsuse arenguameti infotoimetaja Lauri- Kare Laos aga leiab, et Rüütli tänaval ei peaks tööstuskaupade poode üldse olema. «Võiksid olla vaid pubid ja restoranid,» arvab Laos.
    Autor: Anu Jürisson
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Õiguskantsler: kaamera kasutamine tehnoülevaatusel ei saa olla ülevaataja kulu
Transpordiamet nõuab tehnoülevaatajatelt kaamerate ja salvestamise kasutamist, õiguslikku alust selle ettevõtjate rahakoti kanda jätmiseks ei ole.
Transpordiamet nõuab tehnoülevaatajatelt kaamerate ja salvestamise kasutamist, õiguslikku alust selle ettevõtjate rahakoti kanda jätmiseks ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.