Kuna seadus ei reguleeri, keda võib määrata või valida korteriühistu juhatuse liikmeks, võib sinna kuuluda ka isik, kes pole ühistu liige. Kõik juhatuse liikmed kantakse registrisse ning otstarbekas on üldkoosolekul otsustada, kui paljud juhatuse liikmed peavad olema ühistu liikmed ja mitu valitakse väljastpoolt.
Seadus ei näe ette juhatuse esimehe institutsiooni ja seega ei kanta teda ka esimehena registrisse. Samas peab ta olema juhatuse liige.
Juhatuse liikmete valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas pole kehtestatud suuremat häälteenamuse nõuet. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku, kui põhikirjas ei seisa teisiti.
Juhatus võib mittetulundusühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. See piirang kehtib kolmandate isikute suhtes siis, kui see on kantud registrisse. Tuleks kaaluda, kas anda seda õigust juhatusele, eriti siis, kui enamus selle liikmeid ei ole ühistu liikmed.
Juhatuse õigust esindada ühistut võib piirata põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
On olnud drastilisi juhtumeid, kus juhatuse liikmetele on põhikirjas antud luba teha õigustoiminguid vaid «ühistu siseselt», kuid samas on neil õigus anda teistele isikutele volikirju ühistu esindamiseks.
Põhikirjaga võib teatud õigustoimingute tegemiseks lisaks juhatusele ette näha mingi muu organi. Kui valitakse ühistu esimees, tuleb esimehe pädevus ja tema valimise kord määrata kindlaks põhikirjas.
Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, mil see isiklikult allkirja vastu või tähitud kirjaga tehakse teatavaks kõigile ühistu liikmetele. Põhikirjas võib seda reguleerida teisiti, näiteks nii, et juhatuse otsused tehakse teatavaks teadetetahvlil.
Kirjalik üldkoosoleku otsus tuleb anda igale ühistu liikmele kätte, olenemata sellest, kas ta osales koosolekul.
Autor: Aili Truuväli