Eesti Energia huvitub Põhjalast

Eesti Energia peadirektor Gunnar Okk ütles, et kavatseb merekaabli abil hõivata 2002. aastal pool protsenti Soome ja Rootsi energiaturust, milleks tuleb nendesse riikidesse eksportida 1,2 teravatt-tundi elektrit aastas.

Okki sõnul alustab Eesti Energia koostöös Soome energeetikaettevõtetega Pohjolan Voima ja Helsingin Energia ning Rootsi firmadega ABB ja Graningevarkans kaabli ehitamist Tallinna lähedalt Kiisalt Soome Espoosse juba järgmisel kevadel. Merekaabli maksumus on 1,25 mld krooni.

Põhjamaade ühe suurema energeetikaettevõtte Vattenfall esindaja Sten Söderström avaldas kahtlust kaabliprojekti tasuvuses, sest nimetas võimalikku elektri ülekande hinda merekaabli kaudu 12 senti kilovatt-tund liiga kõrgeks. Söderströmi sõnul on põlevkivist valmistatud elektrienergia liiga kallis, et Põhjamaade elektriturul läbi lüüa.

«Narva elektrijaamad peaksid konkureerimiseks alandama elektri hinda kaks korda ja põlevkivi hind langema ligi kolmandiku võrra,» ütles Söderström.

Tallinna tehnikaülikooli professor Enno Reinsalu kirjutab põlevkivi perspektiivsete kaevandamiskulude eksperthinnangus, et energiaturul võistlemiseks peab Eesti elektrienergia hinna tõus jääma alla sisemajanduse kogutoodangu kasvule või tuleb krooni devalveerida.

Reinsalu põhjendab, et Eesti elektrienergia hind ületab elektri hinda Põhjamaades kaks korda, taandades elektritariifid sisemajanduse koguproduktist lähtudes majandustasemest tulenevale ostujõule ja töökuludele.

Merekaabli ehituseks seadmeid tarniva ABB Eesti juhatuse esimees Bo Henriksson ütles, et tema hindab turusituatsiooni Vattenfallist erinevalt, sest Eestis toodetavast elektrist kaks korda odavamat elektrit saab Põhjamaades osta üksnes lühiajaliste lepingutega elektri ületootmise arvel.

Pikaajalised tarnelepingud on Eestile soodsad, mis muudab kaabli ehitamise mõttekaks, kinnitas Henriksson.