Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Dollari tõus Eestit ei raputa

Eesti Panga andmetel ületasid kommertspankade dollarikohustused dollarivarasid aprilli lõpul 241,8 miljoni krooniga, kuid pankurid eitavad dollari kursi tõusuga kahju saamist.

Hansapanga juhatuse liikme Erkki Raasukese sõnul Hansapank dollari kursitõusuga otseselt ei võida ega kaota, sest Hansapanga grupi lõikes tasakaalustavad üksteist Eestis, Lätis ja Leedus võetud euro- ja dollaripositsioonid. «Kuid üldiselt on meil dollari kursi tõusu üle hea meel, sest Eesti ekspordile mõjub see hästi,» ütles ta.

Eesti Ühispanga rahaturgude osakonna juhataja Andres Ojamaa ütles, et Ühispank hoiab dollaripositsioonid kogu aeg üldiselt tasakaalus ega tegele dollari kursile mängimisega.

Optiva Panga turunduskommunikatsiooni direktor Ranno Pajuri ütles, et panga tegevus valuutaturgudel piirdub oma vajaduste katmisega ning dollari tõusul pangale mõju ei ole.

Kogu selle aasta väldanud dollari kursi tõus ja kommertspankade dollarivaradest suuremad dollarikohustused ei anna alust veel järeldada, et pangad on kursitõusuga kandnud kahju, lausus ka Eesti Panga direktor Valdur Laid.

ASi Silmet Grupp juht Tiit Vähi ütles eile, et Silmet saab dollari tõusust kasu. Kuigi Silmet ostab dollarite eest toorainet, moodustab muldmetallide vääristamise osakaal müügihinnast enamiku. «Müügist saadav kasu ületab tooraine kallinemise,» lisas Vähi.

Muuhulgas ka USAsse Estonia klavereid eksportiva ASi Hiis Klaverivabriku tegevdirektor Avo Mägi avaldas dollari tõusu suhtes eile head meelt. Ta ei ennustanud kursitõusust siiski suurt kasu, pigem klaverivabriku finantspositsioonide mõningat paranemist suhetes pankadega. Klaverivabrik valmistab igas kuus umbes 30 klaverit, millest enamik eksporditakse pikaajaliste müügilepingutega.

ASi Norma juhataja Peep Siimoni sõnul tugevnes Norma positsioon koormakinnitusrihmade müügil võistluses Hiina toodanguga. Vaatamata sellele, et Norma on oma dollaripositsioonid eelmisel aastal tulevikutehingutega kindlustanud, nimetas Siimon järske valuutakõikumisi tootjatele siiski ebamugavateks, sest nende tagajärjel muutub turusituatsioon. «Dollari kursi kõikumiselt teenivad peamiselt spekulandid, mitte tootjad,» lisas Siimon.

Mulluse Eesti edukaima eksportija Kreenholmi Valduse ASi juht Meelis Virkebau seevastu teatas, et dollari tõus mõjutab tekstiiliettevõtet negatiivselt, sest Kreenholm on laenanud dollarites. «Tänase päeva dollari kurss ei mõjuta Kreenholmi, sest pangad arvestavad intresse kuu lõpu seisuga ning täna me puuvillaarvete tasumiseks raha välja ei käinud,» lisas Virkebau eile.

Vanalinna valuutavahetuspunkti ASi Tavid diiler Kuno ei soovinud täpsustada, kui palju eile dollaritega kaubeldi, aga märkis, et maht oli eelmistest päevadest suurem.

«Dollareid müüdi aktiivselt, ostmine oli tagasihoidlikum,» ütles diiler. «Parim hind, mis dollari eest andsin, oli 14,98 krooni.»

Ekspordiagentuuri pressiesindaja Erki Peegli sõnul jääb dollari kursi positiivne mõju Eesti ekspordile piiratuks, sest ligi 60 protsenti ekspordist suundub Euroopa Liidu riikidesse, milleks on sõlmitud lepingud dollari kõrval nõrgenenud eurodes. «Võidavad need, kes toodavad kodumaisest toorainest ja on müügilepingud sõlminud dollarites,» lisas Peegel.

Arvutimüüja ASi Baltic Computer Systems IBMi toodete tootejuht Mihkel Nugis nentis, et dollari hinnatõus ei mõjuta arvutite hindu oluliselt. «Enimmüüdud arvutid on praegu laos Soomes, hinnad on markades,» lausus Nugis. Hinnad võivad tõusta tema sõnul kuni 2%. «Läbi aegade arvutite hinnad langevad,» sõnas Nugis. «See langus on kiirem kui dollari kursi tõus.»

Eesti ühe suurema riist- ja tarkvara hulgimüüja ASi CHS Eesti tegevdirektor Ardo Reinsalu ütles, et dollari tõus mõjutab eeskätt riist- ja tarkvara edasimüüjat. «Kaup läheb nüüd kallimaks edasimüüjale, mitte lõpptarbijale,» rääkis Reinsalu. «Nüüd peab leppima väiksema kasumiga.» Ta lisas, et on oodata 5% hinnatõusu. «Alati on halb, kui dollari kurss kõigub,» nentis Reinsalu. «Kursi kõikumise tõttu peame hindu muutma kuni kaks korda nädalas.»

«Kui praegune dollari kursi tõus püsib ainult ühe päeva, siis see ei mõjuta midagi,» ütles olmeelektroonika suurmüüja ASi BIG Elektroonika tegevdirektor Toomas Reinart. Tema väitel tõusevad hinnad proportsionaalselt dollari kursi tõusuga siis, kui selline kurss jääb püsima pikemat aega.

Äripäeva analüütiku Tõnis Oja sõnul võib ka edaspidi oodata dollari tugevnemist.

Üks põhjus, mis võiks dollari kallinemise peatada, on Euroopa keskpanga sekkumine -- kui ta hakkab kas dollarit müüma või eurot ostma, lisas Oja. Eile sellist infot rahaturgudele ei tulnud, pigem tundusid Euroopa rahaliidu finantsjuhid olevat rahul, et Euroopa ettevõtete ekspordipotentsiaal paraneb, lausus ta.

Eesti Panga ametlik kurss oli eile 15,009 EEK/USD. Tänavu 4. jaanuaril oli see veel 13,268.

Rekordiliselt kõrge oli dollari kurss krooni suhtes 1997. aasta 7. augustil, mil USA dollar vastas 15,076 Eesti kroonile.

Taasiseseisvumise aja madalaim dollari kurss oli 19. aprillil 1995. aastal, mil ühe dollari eest sai 10,82 krooni.