30 mai 1999

Eestil on liiga väikesed projektid

Milline on Eesti investeerimiskliima?

See on parem kui enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja tuleneb Eesti fantastiliselt kiirest arengust. Eesti on praegu Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest välisinvestorite ligimeelitamise osas Ungari järel teisel kohal.

Meeldib tõhus administratsioon, tänu millele saab teha suuri infrastruktuuriprojekte. Vastandlik näide on siin Albaania. Välisinvesteeringutele mõjuvad soodsalt Eesti tööjõu väike maksumus ja odavad tooted.

Mida peab Eesti tegema, et investorile atraktiivsem olla?

Muret teeb inflatsiooni liiga kõrge tase ja riigi jooksevkonto defitsiit. Kui Eesti ei suuda piisavalt välisinvestoreid ligi meelitada, võib tekkida probleeme. Teised majandusnäitajad on väga head.

Millist mõju avaldab käsil olev kärpe-eelarve investeeringute kliimale?

Seda on vaja vaadata pikemas perspektiivis. Praegu ei ärata ükski Ida-Euroopa riik täit usaldust, kõigil on kasvuraskused.

Mis teeb Eestile laenuandmise raskeks?

Euroopa Investeerimispanka (EIB) häirib, et siinsed projektid on väga väikesed. Neid on raske kontrollida, sest pank asub Eestist kaugel. Keskmine laenusumma Euroopa Liidus on 100 miljonit eurot (1,5 mld krooni), meie jaoks on raske anda väiksemaid kui 15 mln euro (235 mln kr) väärtuses laene. Seetõttu püüame väiksemate projektide puhul raha laenata rahandusministeeriumi ja kommertspankade kaudu.

Millised on EIB laenutingimused?

Me ei subsideeri laene. Laenu hind on laenatav raha pluss tegevuskulud. Pangal on tugev AAA-reiting, mistõttu saame ise laenata väga väikese intressiga.

Millised võimalused on ettevõtetel EIB-lt laenu saada?

ELis liigub viiendik laenurahast 140 kommertspanga kaudu. Pankade valimisel me hindame krediidireitingut ja mõnikord nõuame valitsuselt garantiid. Väiksemad laenuprojektid on mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, infrastruktuurile, tööstusettevõtetele, hotellidele. Eestis on olnud meie vahendajateks Ühispank ja Investeerimispank.

Millal on Eesti valmis liituma Euroopa Liiduga?

See võtab praegu plaanitust kauem aega. Kriis maailmamajanduses on lükanud reaalsed tähtajad edasi. Aasta algul võeti Berliinis vastu Agenda 2000, mille kohaselt suurendame laene ja abi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele regionaalseks arenguks kaks korda. Suurim osa sellest läheb küll Poolale, kus elab pool kandidaatriikide rahvastikust.

Autor: Anu Jürisson

Hetkel kuum