• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestil on liiga väikesed projektid

    Milline on Eesti investeerimiskliima?
    See on parem kui enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja tuleneb Eesti fantastiliselt kiirest arengust. Eesti on praegu Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest välisinvestorite ligimeelitamise osas Ungari järel teisel kohal.
    Meeldib tõhus administratsioon, tänu millele saab teha suuri infrastruktuuriprojekte. Vastandlik näide on siin Albaania. Välisinvesteeringutele mõjuvad soodsalt Eesti tööjõu väike maksumus ja odavad tooted.
    Mida peab Eesti tegema, et investorile atraktiivsem olla?
    Muret teeb inflatsiooni liiga kõrge tase ja riigi jooksevkonto defitsiit. Kui Eesti ei suuda piisavalt välisinvestoreid ligi meelitada, võib tekkida probleeme. Teised majandusnäitajad on väga head.
    Millist mõju avaldab käsil olev kärpe-eelarve investeeringute kliimale?
    Seda on vaja vaadata pikemas perspektiivis. Praegu ei ärata ükski Ida-Euroopa riik täit usaldust, kõigil on kasvuraskused.
    Mis teeb Eestile laenuandmise raskeks?
    Euroopa Investeerimispanka (EIB) häirib, et siinsed projektid on väga väikesed. Neid on raske kontrollida, sest pank asub Eestist kaugel. Keskmine laenusumma Euroopa Liidus on 100 miljonit eurot (1,5 mld krooni), meie jaoks on raske anda väiksemaid kui 15 mln euro (235 mln kr) väärtuses laene. Seetõttu püüame väiksemate projektide puhul raha laenata rahandusministeeriumi ja kommertspankade kaudu.
    Millised on EIB laenutingimused?
    Me ei subsideeri laene. Laenu hind on laenatav raha pluss tegevuskulud. Pangal on tugev AAA-reiting, mistõttu saame ise laenata väga väikese intressiga.
    Millised võimalused on ettevõtetel EIB-lt laenu saada?
    ELis liigub viiendik laenurahast 140 kommertspanga kaudu. Pankade valimisel me hindame krediidireitingut ja mõnikord nõuame valitsuselt garantiid. Väiksemad laenuprojektid on mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, infrastruktuurile, tööstusettevõtetele, hotellidele. Eestis on olnud meie vahendajateks Ühispank ja Investeerimispank.
    Millal on Eesti valmis liituma Euroopa Liiduga?
    See võtab praegu plaanitust kauem aega. Kriis maailmamajanduses on lükanud reaalsed tähtajad edasi. Aasta algul võeti Berliinis vastu Agenda 2000, mille kohaselt suurendame laene ja abi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele regionaalseks arenguks kaks korda. Suurim osa sellest läheb küll Poolale, kus elab pool kandidaatriikide rahvastikust.
    Autor: Anu Jürisson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.