Korteriühistu arendusprojektina

Pärnu maantee 106 asuv ühistu on esimene, mille katusele on ehitatud uued korterid. Ühistu sai arendusprojektist täiendavate remonditööde näol tulu ligikaudu pool miljonit krooni.

Idee ehitada katusele üks korrus juurde tekkis 1996. aastal mitmel ühistul, valmis korteriteni on tänaseks neist jõudnud vaid üks. Lisakorruse ehitamise peale võivad tõsiselt mõelda ainult need korteriühistud, millel on hea asukoht.

Kuigi sellise ehituse korral pole vaja rajada nulltsüklit, on katusekorruse väljaehitamisel tuleohutuse tagamiseks omad nõuded materjalide osas ning kõrguses töötamisel lähevad suureks tõstuki- ja töökulud.

Pärnu mnt 106 majas ehitati lisakorrusele kaheksa korterit, neist on tänaseks omaniku leidnud kaks. Korterid on müügis alates 14 000 kr/m². Suhteliselt kõrge hinna põhjusteks on ühistu tegevdirektori Maire Joala sõnul ehituse kõrge omahind ning kvaliteetsete ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine. Odavamaid materjale kasutades võib ruutmeetri müügihind tulla ka mõni tuhat krooni madalam.

Ühistud, kes soovivad lisakorrust ehitada, peaksid kõigepealt pidama eelläbirääkimisi linnaarhitekti ja finantseerijaga ning tellima ekspertiisi elamu konstruktsioonide kohta.

Kui selgub, et ehitamine on võimalik, tuleks kokku kutsuda ühistu üldkoosolek, kes kiidab töö alustamise heaks ja valib selle eest vastutavad isikud. Edasi tuleb koostada projekt, saada ehitusluba ja valida arendaja, kes hakkab plaane ellu viima.

Kui vähegi õnnestub elada sellises hea asukohaga korteriühistus, kus kõik inimesed saavad aru, et me peame säilitama meie ühist vara ja selleks astuma vajalikud sammud, siis tasub kindlasti kaaluda võimalust ehitada majale lisakorrus.

Korteriühistule oleks kasulik teha kinnisvaraarendajaga selline kokkulepe, et ehitatavate korterite müügiprotsess jääks kinnisvaraarendaja mureks. Oleme väga rahul oma ehituse finantseerijaga, kes nõustus tegema koostööd meie korteriühistuga ning julges riskeerida sellise projektiga.

Katusekorruse ehitamise järel suureneb elamu üldpind ja seega väheneb ühistu seniste liikmete mõttelise osa suurus elamust.

Mõni majaelanik ei nõustu sellega ning ta võib keelduda andmast allkirja renoveerimist võimaldavale dokumendile. Sellisel juhul ei jää ühistul muud üle kui need inimesed kohtusse kaevata ning kohtulahendist oleneb, kas mõne inimese ükskõiksus või kasuahnus võib kogu protsessi peatada.

Uute korterelamute puhul mängib otsustavat rolli eelkõige nende asukoht. Kesklinnas ja selle ümbruses on hoonestamata kinnisvarakruntide arv piiratud. Seetõttu on kinnisvaraarendajad üha enam pööranud pilgud olemasolevate ehitiste ümberehitamisele ning arendamisele. Kindlasti on ühtedeks kinnisvaraobjektideks ka korteri- ja elamuühistute majandatavad elamud.

Kinnisvaraarendajate huvi kesklinna elamute vastu annab neid maju haldavatele elamu- ja korteriühistutele võimaluse kaasata elamute renoveerimise projektidesse kinnisvaraarendajaid.

Enamik maju on tehniliselt halvas seisukorras -- vahetamist vajavad kommunikatsioonid, remontimist katus ja välisfassaad.

Kindlasti on eeltoodud probleemidest ühistule küllalt, kuid siinkohal võiks konsulteerida kinnisvaraarendajaga, kas näiteks katuse remondi käigus poleks otstarbekas ehitada elamule lisakorrus või viilkatuse korral tõsta katust, et saaks välja ehitada katusekorruse.

Hetkel kuum