Hirmunud haridusametnikud

Haridusosakonnad ei vastuta ühegi kooli ega lasteasutuse raamatupidamise eest. Neid võib tänase seadusetähe silmis nimetada isehakanuteks. Haridusosakonnad on leidnud endale iseseisvalt rakenduse, pikemalt juurdlemata, kas see on vajalik või seaduslik. Mida haridusosakonnad tegelikult juhivad? Asutuste majandusmuresid, pedagoogilisi muresid... Juhipalka makstakse nii koolijuhile haridusasutuse juhtimise eest, lasteaiajuhile kui ka haridusosakonna ametnikele. Haridusosakonnad dubleerivad ka linnaosavalitsuste töötajaid. Seadusega pole keelatud lastevanematel oma lapsele kooli valida, seega pedagoogilised nõustajad peaksid olema üle linna kättesaadavad. Piisab, kui suudame oma koolide direktoritele, õpetajatele, lasteaiajuhatajatele ja kasvatajatele korralikku palka maksta. Kui koolile/lasteasutusele jagab raha haridusosakond, ei tule direktorile ehk meeldegi, et tegelikult vastutab ikka tema raamatupidamise ja pedagoogilise töö eest.

Meie haridusasutuste juhid vajavad enam majanduslikku koolitust. Neil peaks olema selge, kuidas tulla toime volikogu kinnitatud eelarvega, jagada kulusid nii, et kool saaks korrektselt ja majanduslikult ökonoomselt talle seatud ülesannetega hakkama. Süsteemi muudaks efektiivsemaks dubleerivate haridusosakondade likvideerimine, sest haridusosakond on: ebaseaduslik(karm, kuid tõsi); hajutab asutuse juhi vastutust; majanduslikult põhjendamatu, et mitte öelda meie napi ressursi juures liigne luksus; iga vahelüli infoketis raskendab info objektiivset liikumist.

Vastavalt põhikoolide ja gümnaasiumite seadusele ja koolieelsete lasteasutuste seadusele peavad koolid ja lasteasutused ise tegema raamatupidamist ja aruanded saatma rahandusministeeriumile. Praegu hoiavad haridusametnikud koolijuhte lõa otsas rahaga.

Eelarve kohaselt on kavas kulutada haridusele 735 miljonit krooni, sellest läheb ametnike (haridusosakondade) ülalpidamiseks 26 miljonit krooni. Tegeliku töö tegijate -- õpetajate, kasvatajate palk ei ole vastavuses tööga, mida nad teevad. Haridusosakond ei oma juriidilist vastutust ja seaduse silmis ei loo ühtegi lisaväärtust. Tallinna suurune linn Helsingi korraldab oma hariduselu lähtudes linnakeskuse ideest ja kogu tegevus ja informatsioon on koondunud linna haridusametisse. Riia linna haridusameti koosseisu kuuluvad nõunikud on nõustajaks linnaosa vanematele.

Seadused ja tegelik elu on sattunud Tallinnas vastuollu. Muutused häirivad paljude täna veel haridusosakondades töötavate inimeste mugavat olemist, kuid see ei saa olla argument, et kavandatavad muudatused kalevi alla peita.