Hirmunud haridusametnikud

Kui Euroopa arenenud riikide omavalitsused kulutavad hariduse juhtimisele keskmiselt 1,6% eelarvest, siis Tallinn 4%. Kõigi linnaosade haridusosakondade vakantsete kohtade palgafond on 3 000 000 krooni.

Hariduse juhtimiskulud suurenevad iga aastaga, õpilaste arv väheneb. Elatakse vanas süsteemis ja nauditakse aegu, kus vastutasid kõik ja mitte keegi. Seadused ei näe enam rolli vahendajatele. Haridusasutuse tippjuht on vastutav kogu asutuse tegevuse eest. Rikas Euroopa ei luba haridusjuhtimisele nii palju maksumaksjate raha kulutada kui meie oma piiratud võimaluste juures kulutame. Samal ajal ei jätku raha õpikute ostmiseks, toidurahaks jne. Haridusametnike eneseõigustused tulenevad soovist mugav ametikoht iga hinna eest säilitada. Bürokraatia on vasturünnakul, sest efektiivsus nende leksikasse ei kuulu.

Küsimus ei ole, kas haridusametnike kohad on täidetud 100 või 50%, vaid selles, mida nad teevad ja kas seda on otstarbekas teha. Maksumaksja raha peab piiratud ressursside juures ökonoomsemalt kasutama. Tänane struktuur on nagu irvitus nõukogude ajast. Tollane norm oli 300 töötajat raamatupidaja kohta, ajal kui raamatupidamine käis suurtel ruudulistel paberitel käsitsi. Tallinna haridussüsteemis on 115 töötajat ühe raamatupidaja kohta, samas on tehniline baas korralikult arenenud.

Haridusosakonnad ei vastuta ühegi kooli ega lasteasutuse raamatupidamise eest. Neid võib tänase seadusetähe silmis nimetada isehakanuteks. Haridusosakonnad on leidnud endale iseseisvalt rakenduse, pikemalt juurdlemata, kas see on vajalik või seaduslik. Mida haridusosakonnad tegelikult juhivad? Asutuste majandusmuresid, pedagoogilisi muresid... Juhipalka makstakse nii koolijuhile haridusasutuse juhtimise eest, lasteaiajuhile kui ka haridusosakonna ametnikele. Haridusosakonnad dubleerivad ka linnaosavalitsuste töötajaid. Seadusega pole keelatud lastevanematel oma lapsele kooli valida, seega pedagoogilised nõustajad peaksid olema üle linna kättesaadavad. Piisab, kui suudame oma koolide direktoritele, õpetajatele, lasteaiajuhatajatele ja kasvatajatele korralikku palka maksta. Kui koolile/lasteasutusele jagab raha haridusosakond, ei tule direktorile ehk meeldegi, et tegelikult vastutab ikka tema raamatupidamise ja pedagoogilise töö eest.

Meie haridusasutuste juhid vajavad enam majanduslikku koolitust. Neil peaks olema selge, kuidas tulla toime volikogu kinnitatud eelarvega, jagada kulusid nii, et kool saaks korrektselt ja majanduslikult ökonoomselt talle seatud ülesannetega hakkama. Süsteemi muudaks efektiivsemaks dubleerivate haridusosakondade likvideerimine, sest haridusosakond on: ebaseaduslik(karm, kuid tõsi); hajutab asutuse juhi vastutust; majanduslikult põhjendamatu, et mitte öelda meie napi ressursi juures liigne luksus; iga vahelüli infoketis raskendab info objektiivset liikumist.

Vastavalt põhikoolide ja gümnaasiumite seadusele ja koolieelsete lasteasutuste seadusele peavad koolid ja lasteasutused ise tegema raamatupidamist ja aruanded saatma rahandusministeeriumile. Praegu hoiavad haridusametnikud koolijuhte lõa otsas rahaga.

Eelarve kohaselt on kavas kulutada haridusele 735 miljonit krooni, sellest läheb ametnike (haridusosakondade) ülalpidamiseks 26 miljonit krooni. Tegeliku töö tegijate -- õpetajate, kasvatajate palk ei ole vastavuses tööga, mida nad teevad. Haridusosakond ei oma juriidilist vastutust ja seaduse silmis ei loo ühtegi lisaväärtust. Tallinna suurune linn Helsingi korraldab oma hariduselu lähtudes linnakeskuse ideest ja kogu tegevus ja informatsioon on koondunud linna haridusametisse. Riia linna haridusameti koosseisu kuuluvad nõunikud on nõustajaks linnaosa vanematele.

Seadused ja tegelik elu on sattunud Tallinnas vastuollu. Muutused häirivad paljude täna veel haridusosakondades töötavate inimeste mugavat olemist, kuid see ei saa olla argument, et kavandatavad muudatused kalevi alla peita.