Kristina Traks • 1. juuni 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Eesti sealiha Lätis tolli alla

Tõestust tollide vajalikkusele hakkab Läti otsima alles pärast WTOle teatamist tollide kehtestamisest. «Pärast WTOle teatamist, et kehtestame tollid, hakkame otsima lisatõestusi, et importsealiha kohalikele põllumeestele suurt kahju toob,» ütles Läti majandusministeeriumi välissuhete ja kaubanduspoliitika osakonna direktor Inguna Berke eile. «Kui me tollide vajalikkust piisavalt tõestada ei suuda, maksame Eestile kompensatsiooni tekitatud kahju eest.»

Berke ei osanud öelda, kui suur võiks olla kompensatsiooni suurus. «Ilmselt peaks see minema põhiliselt Rakvere Lihakombinaadile,» ütles ta. Alates 1998 aasta algusest tänaseni on Berke sõnul Läti sealihakasvatajad liha impordi tõttu kandnud kahju 4,5 miljonit latti ehk 112 miljonit krooni.

Läti valitsus otsustas kohalike põllumeeste survele järele andes kehtestada täiendava 70protsendilise tolli sealihale ja sealihatoodetele. Eilsest kuni 17. detsembrini kehtiva tolli alampiir on 34 santiimi ehk 8,55 krooni kilo kohta. Läti välisministeerium märkis, et tollide kehtestamine oli vajalik kaitsmaks Läti siseturgu sisseveetava sealiha eest, kuigi sealihaimport Eestist oli selle aasta esimesel kvartalil 200 tonni võrra väiksem kui aasta tagasi.

Eilsetel konsultatsioonidel Läti delegatsiooniga jäi Eesti seisukohale, et Läti on rikkunud Balti vabakaubanduslepingut. Eesti pool nõudis, et Läti viiks enne kaitsemeetmete rakendamist läbi olukorra uurimise ja informeeriks selle tulemustest vabakaubanduslepingu ühiskomiteed.

«Lätil polnud piisavaid põhjendusi tollide kehtestamise vajalikkusele,» ütles välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Tiit Naber eile. «Läti on rikkunud Balti vabakaubanduslepingut.»

Naberi hinnangul moodustab Eestist Lätti imporditud sealiha 5--7 protsenti Läti sealihatarbimisest ja see protsent pole märkimisväärne. «Meie lihatööstustele on juba tekitatud kahju ja me kavatseme need kahjud lätlastelt välja nõuda,» ütles Naber. Ta ei osanud öelda, kui suur võib olla kahju, mille lätlased tollide kehtestamisega tekitavad.

Peaminister Mart Laar ütles, et Läti otsus kehtestada Eesti ja Leedu sealihale imporditollid tähendab Balti vabakaubanduslepingu rikkumist ja see samm võib takistada Läti pääsemist Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste teise ringi.

Põllumajandusminister Ivari Padar ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et Läti sealihatollide mõju Eesti lihatööstustele on negatiivne, kuid mitte hukatuslik. Eesti eksportis eelmisel aastal 4500 tonni lihatooteid, millest 80 protsenti läks Lätisse.

Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov ütles, et pole võimatu, et Rakvere Riia tütarettevõte Rigas Miesnieks tuleb sulgeda. «Kui töötamine muutub mõttetuks, tuleb lõpetada,» ütles Maspanov. «Me pole sulgemist plaaninud, aga võimaluse edaspidi Miesnieksi investeerida võttis Läti tollide kehtestamise otsusega ära.»

Maspanovi sõnul tooks 200 päevane periood, mil sealihale kehtivad tollid, Rakvere kontsernile kahju 32 miljonit krooni. Umbes sama suur oli Rigas Miesnieksi eelmise aasta kahjum.

Sealihasõda Lätiga on käinud eelmisest sügisest. Selle aja jooksul on Läti kolm korda ähvardanud piirata sealiha sissevedu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt