Kaabellevivõrgud peavad tegevuse jätkamiseks taotlema sideameti luba

1. juunil jõustunud kaabelleviseaduse üheks ülesandeks on tarbija kaitsmine ebakvaliteetsete kaabelleviteenuste eest.

Seadus reguleerib kaabellevivõrgu rajamist, omamist ja opereerimist ning selles sätestatakse nõuded selle omanikele ja operaatoritele.

Kaabelleviseaduse täitmiseks hakkab sideamet väljastama kaabeltelevisioonivõrgu lubasid ja kasutuslubasid, ühisantennisüsteemi kasutuslubasid ning teostama järelevalvet lubade tingimuste ja seadusest tulenevate nõuete täitmise üle.

Sõltuvalt tehnilisest ülesehitusest ja otstarbest liigitatakse kaabellevivõrk kaabeltelevisioonivõrguks või ühisantennisüsteemiks. Erinevalt kaabeltelevisioonivõrgust ei ole ühisantennisüsteemis signaalide edastamiseks abonendini järjestikuseid liinivõimendeid.

Kaasaja kaabeltelevisioonivõrkudes ulatub analoogtelevisiooni programmide arv kuni 60ni. Digitaaltehnoloogia võimaldab edastatavate programmide arvu tõsta poole tuhandeni. Lisaks võimaldavad tänapäeva kaabeltelevisioonivõrgud pakkuda kõiki telekommunikatsiooni teenuseid, nagu telefoni-, interneti- ja videoteenused.

Kaabelleviseaduse kohaselt mõistetakse kaabellevivõrgu all tehnilisi süsteeme, mille kaudu toimub teenusena (tasu eest) televisiooni- või raadioprogrammide edastamine abonentidele.

Individuaalvastuvõtu süsteem on tehniline süsteem, millega võetakse programme vastu oma tarbeks ega edastata neid abonentidele. Individuaalvastuvõtu süsteemi kasutamiseks ei ole sideameti luba vaja.

Kaabellevivõrgu kaudu abonentidele programme edastav isik on operaator, kes võib olla kaabellevivõrgu omanik või omanikuga vastava lepingu sõlminud ettevõtja.

Kaabeltelevisioonivõrgu omanikule on kehtestud piirang, mille järgi ta ei tohi olla Eestis osutatava telefoniteenuse käibest üle 40 protsenti omav äriühing või sellise äriühinguga majanduslikult seotud.

Kaabeltelevisiooni võrgu rajamiseks, omamiseks ja opereerimiseks peab kaabeltelevisioonivõrgu omanikul olema kaabeltelevisioonivõrgu luba. Kaabeltelevisioonivõrgu luba antakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud piirkonnas välja avaliku konkursi tulemuste alusel ning tähtajaga kümme aastat. Konkursi korraldab sideamet kohaliku omavalitsuse taotluse ja andmete põhjal. Sideamet annab välja igas kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas ühe või mitu kaabeltelevisioonivõrgu luba.

Kaabeltelevisioonivõrgu loale vastava võrgu rajamine toimub nõuetekohase ehitusprojekti alusel. Valminud kaabeltelevisioonivõrgu opereerimiseks tuleb omanikul taotleda sideametilt kasutusluba, mis antakse kohustusliku tehnilise ülevaatuse läbinud kaabeltelevisioonivõrgule. Ühisantennisüsteemi opereerimiseks on vaja läbida tehniline ülevaatus ning taotleda sideametilt ainult kasutusluba. Tehnilist ülevaatust hakkavad teostama teede- ja sideministeeriumist sellekohase tegevusloa saanud ettevõtjad.

Enne 1. juunit 1999 kohalike omavalitsuste korraldatud avalike konkursside tulemuste põhjal sõlmitud lepingute alusel rajatud kaabeltelevisioonivõrkudele annab sideamet välja kuue kuu jooksul (alates 1. juunist) kaabeltelevisioonivõrgu loa tähtajaga kümme aastat. Loa saamiseks peab kaabeltelevisioonivõrgu omanik esitama taotluse ning kohalikud omavalitsused konkursitingimused ja lepingud sideametile enne 1. septembrit.

Ülejäänud kaabeltelevisioonivõrkudele, mis on rajatud enne 1. juunit 1999, väljastab sideamet omanike soovil ajutise tähtajalise loa opereerimise jätkamiseks kuni konkursi võitja poolt rajatava kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisele andmiseni. Ajutise tähtajalise loa saamiseks peab kaabeltelevisioonivõrgu omanik esitama taotluse sideametile enne 1. septembrit 1999.

Enne 1999. aasta 1. juunit rajatud ühisantennisüsteeme võib opereerida ilma kasutusloata niikaua, kuni sideamet väljastab ühisantennisüsteemi omanikule süsteemi kasutusloa. Kasutusloa saamiseks peab ühisantennisüsteemi omanik esitama sideametile taotluse enne 2000. aasta 1. jaanuari.

Järelevalvet kaabelleviseaduse täitmise üle teostab sideamet ning õigusrikkujate korrale kutsumiseks kohaldatakse juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes haldusvastutust. Näiteks kaabeltelevisioonivõrgu loata opereerimise eest on juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni üks miljon krooni.

Kaabellevivõrkudega seotud lubade ja konkursside korraldamise taotlemiseks tuleb pöörduda sideametisse.

Autor: Lauri Siim