Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõne all sõda ja rahu
Kolm suurt NATO riiki Euroopa Liidus -- Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa tahavad Kölni tippkohtumisega teha otsustava sammu ELi ühise kaitsestruktuuri loomise suunas.
Kohtumine peaks kinnitama plaani viia osa Euroopa kaitseorganisatsiooni Lääne-Euroopa Liidu (WEU) funktsioonidest 2000. aasta lõpuks Euroopa Liidu pädevusse. See annaks 15-liikmelisele blokile võimaluse NATO jõudude kasutamiseks piirkondlikel rahuvalve missioonidel ilma USAd kaasamata.
Kaitsealgatus ei puuduta Kosovo mastaabis konflikte, mille lahendamiseks ELil oma jõududest ei piisa, vaid kiiret reageerimist väiksemate kriiside ennetamiseks.
Pärast ägedaid vaidlusi bloki neutraalsete liikmesriikide Rootsi, Austria, Iirimaa ja Soomega, ei lülitatud ELi pädevusse territoriaalset kaitset ehk NATO artiklit 5, mis käsitleb kollektiivseid kaitsegarantiisid alliansi sees.
Täiendavaid probleeme võib tekkida Türgi ja Norraga, kes on küll WEU ja NATO liikmed, kuid ei kuulu Euroopa Liitu.
Kölni tippkohtumisel nimetatakse esimest korda ametisse ka 15-liikmelise bloki ühine esindaja välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, kelleks saab tõenäoliselt praegune NATO peasekretär Javier Solana. Seoses Kosovo kriisi jätkumisega ei astu Solana ilmselt ametisse enne oma mandaadi lõppemist käesoleva aasta detsembris.
Solana järeltulijana NATO peasekretäri kohal nimetatakse Saksa praegust kaitseministrit Rudolf Scharpingut.
Rahaturud ootavad ELi liidrite kahepäevaselt tippkohtumiselt eelkõige avaldusi bloki majandusväljavaadete osas, mis aitaks toestada tugevalt kõikuma löönud ühisraha. Uue madalseisuga 1,03 dollarit eurost on ühisraha dollari suhtes nõrgenenud juba 13 protsenti.
Eilsel istungil jättis Euroopa keskpank eurotsooni baasintressid muutmata.
Kölnis on kavas üles võtta ka Euroopa Liidu laienemiseks vajalike struktuurireformide teema, mis Amsterdami lepinguga lahendamata jäid. Need puudutavad eelkõige liikmesriikide esindatust Euroopa komisjonis, vetoõiguse piiramist ning uue häältejaotuse süsteemi sisseseadmist, mis täpsemalt arvestab liikmesriikide elanikkonna suurust.
Juulis ELi juhtima asuva Soome ülesandeks saab uue detsembris algava valitsustevahelise konverentsi ettevalmistamine.
ELi välisasjade voliniku kohusetäitja Hans van den Broeki sõnul on Kosovo kriis lisanud laienemisprotsessi «uut dünaamikat» ning suurendanud survet Euroopa Liidule sidemete kiireks tugevdamiseks Ida-Euroopa riikidega.
Tippkohtumisel on kavas vastu võtta ka Euroopa Liidu ühine tööhõive pakt, mis jääb paljus alla Saksamaa presidentuuri alguses antud lubadustele.
Uuesti tuleb kõne alla ka maksuvaba kaubanduse lõpetamine ELis. Tähtaeg -- 30. juuni jääb tõenäoliselt jõusse, kuna selle pikendamiseks puudub liikmesriikide hulgas vajalik üksmeel.
Autor: ÄP