Usun, et Eestis jätkavad domineerimist Soome ja Rootsi firmad. Viimasel ajal on piisavalt tõendeid selle kohta, et investeerijate suhtumine Eestisse, Lätisse ja Leedusse on jätkuvalt soosiv. Oleme olnud tunnistajaks Soome Sampo aktiivsuse kasvule Eestis ja äsja omandasid nad osaluse Läti Baltas. Scandic Hotels, Mandator jt on järjekordsed säravad näited.

Ka norralased on hakanud Baltimaadele, ning eriti Lätile ja Eestile järjest suuremat tähelepanu pöörama. Taanlased omakorda on osalised Leedu kahes suures erastamistehingus, kui õllekontsern Carlsberg ostis Svyturyse õlletehase ning kindlustusfirma Codan Lietuvos Draudimase (Leedu kindlustus).

Selline arengupilt süvendab minu varasemat positiivset ettekujutust Baltimaadest. Välismaise omandiosa suurenemisega kaasneb firmades tootlikkuse ja efektiivsuse kasv. Teiseks hõlbustab firmade minek rahvusvaheliselt tuntud kontsernide kätte neil pääseda maailma kapitaliturgudele ja alandada märgatavalt oma laenukulusid. Tüüpiline näide selle kohta on Lietuvos Telekomas, mis vajab suuri investeeringuid ja saab nüüd raha hankida soodsatel tingimustel.

Laenude andmisel vaadatakse teatavasti väga tähelepanelikult firma omanike ringi. Leedu energiasektor on selgeks vastandnäiteks ja selle laenud on tunduvalt kallimad. Kõrged kodumaised intressimäärad ja kõrged riskipreemiad, mida rahvusvahelised finantsinstitutsioonid nõuavad, piiravad investeeringute hankimist ja kahandavad ettevõtte tulusust.

Lätis ei läinud umbusaldusavaldus valitsusele läbi, nagu muuseas ka oletati. Äsja deklareeris valitsus, et erastamist tõhustatakse ja ilmselt ka kiirendatakse. Lisaks näeb Läti pärast hiljutist Rigas Komercbanka päästmisplaani selgumist märksa stabiilsem välja. On suurepärane, et kõik suuremad osalised on jõudnud üksmeelele ja töötavad ühiselt panga pikaajalise strateegia kujundamise kallal, et taastada panga usaldusväärsus. Teatud eranditega on peaaegu kõik nõustunud kandma vastutust. Keskpank on kompromissi saavutamisel etendanud väga suurt osa ja väärib kiitust. Kõik mõistavad, kui oluline on Komercbanka päästmine kogu riigi seisukohalt.

Loodan, et Lätis toimuv konsolideerumine edeneb ladusalt ja efektiivselt. Tähtis on rakendada abinõusid enne, kui pääsevad valla kuulujutud. Sest investorid peavad kõige hullemaks just infopuudust ja ebakindlust. See mõjutab üldist õhkkonda, tulevikuusku ja investorite tegevust. Ühtlasi tekib nii intresside alandamise võimalus. Läti mai algul tehtud euroobligatsioonide emissioon, mille marginaal Saksa samaväärsete obligatsioonide suhtes oli 330 baaspunkti, on väga mõistlik ja soodne, võrreldes kasvõi Leedu vastava emissiooniga.

Autor: Ando Muldre