Maakri Ehituse pankrotihalduri Veli Kraavi sõnul piirduvad Maakri Ehituse varad poolelioleva kõrghoone umbes 100 miljoni kroonise turuväärtusega. Kuid ettevõtte kohustused ulatuvad 150 miljoni kroonini. Kraavi sõnul on AB Kindlustuse Grupi seltsid peale 18 miljoni krooni eest märgitud võlakirjade andnud kõrghoone ehituseks ka üle 44 miljoni krooni hüpoteeklaene. Sellele lisandub miljoni krooni eest kõrvalnõudeid, alates viivistest kuni võimalike sissenõudmise tasudeni, täpsustas ta. Seltsid andsid laenu Kraavi sõnul Maakri Ehituse offshore-firmast omaniku kaudu, kusjuures Maakri Ehitus on ise laenu taganud.
AB Kindlustuse Grupi nõukogu esimees Leonid Apananski on varem öelnud, et ASA Kindlustusel ja AB Elukindlustusel on lootus oma võlg tagasi saada väike ning ehitusfirmal SRV Drasser nullilähedane. Viimase nõue Maakri Ehituse vastu on 16,2 miljonit krooni.
Maakri Ehituse suurim võlausaldaja on Ühispank, kelle nõue on koos intressidega tõusnud 130 miljoni kroonini.
Leonid Apananski sõnul käivad praegu kolme võimaliku investoriga läbirääkimised Maakri tänava hoone ümberehitamiseks Ramada ketti kuuluvaks neljatärnihotelliks. Apananski teatel on võimalikud investorid ERSTE Bank Austriast, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Hansapank. Kahe viimase esindajad kinnitasid eelmisel nädalal, et tegu on olnud pigem informatsiooni vahetamisega ning lepingute üle läbirääkimiseks ei saa neid kontakte nimetada.
ASA Kindlustuse ja AB Elukindlustuse tegevuslitsentse ohustab ka 1. juunist kehtima hakanud seadusemuudatus, mis sunnib neid Maakri Ehituse võlakirjad müüma või leidma nende all olevate reservide katteks uut raha. Vastasel juhul ei ole nende reservid nõuete kohaselt kaetud, andes nii litsentsikomisjonile põhjuse seltside litsentsid tühistada.
Kindlustusinspektsiooni direktori asetäitja Kaido Tropp ütles, et kindlustusinspektsioon ootab ära 10. juuni, mil kindlustusseltsid peavad esitama aruande reservide katteks tehtud investeeringute kohta. Sealt on ka näha, kas AB Elukindlustuse ja ASA Kindlustuse reservide kattevara on seadusega nõutuga vastavusse viidud.
Reservide kattevarana mitte näidatud rahapaigutused, nagu garantiid ja väljastatud laenud, mõjutavad küll seltsi majanduslikku olukorda, kuid seadus ei nõua nende otsest kooskõlastamist kindlustusinspektsiooniga, selgitas Tropp.