Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
T?ehhi taandub pürgimast
T?ehhi põhitrump on endiselt majanduslik tugevus. Selle sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta on ostujõupariteedi alusel 64% ELi keskmisest, ja seda edestab ainult Sloveenia 68 protsendiga. Ungari vastav näitaja on ainult 49%, Poolal ja Eestil 37%. Kuid ometi arvatakse Brüsselis, et ELi poole liikumisel on märksa suuremat edu saavutanud Ungari ja ka Eesti.
T?ehhi on aeglustanud edasiliikumist kolmes põhivaldkonnas, kus EL ootab tulemusi. T?ehhi on loodetust palju aeglasemalt suutnud oma seadusi kooskõlla viia ELi seadustega, riigivalitsemise uuendamine ei edene ning majandusreformide lõppu ei ole näha.
Seaduste ühtlustamisel on olukord isegi halvem kui eelmise aasta lõpul ja selle on tinginud poliitiline patiseis -- ehkki opositsioonis püsivad konservatiivid täidavad oma lubadust ega ole sundinud sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsust tagasi astuma, takistavad nad valitsuse esitatavate eelnõude läbiminekut parlamendis, mis ongi seadusloomet aeglustanud. Eile lükkas parlament tagasi valitsuse ettepaneku anda talle õigus ELiga seotud seaduste vastuvõtmiseks ilma parlamendi heakskiiduta, mis valitsuse väitel kiirendaks seaduste vastuvõtmist. Ettepanek vajas läbiminekuks 200 parlamendiliikmest 120 toetust, kuid sai 116 poolthäält.
T?ehhi edasiliikumist on takistanud ka pädevate riigiametnike vähesus, sest paljud andekad inimesed on eelistanud karjääri erasektoris, kus on paremad palgad ja soodsam karjäärivõimalus.
T?ehhi majandusreformid sõna otseses mõttes peatusid 1990. aastate keskpaigas ja alles nüüd hakkavad need jälle paigast nihkuma. Viimaks ometi on asutud erastama suuri riigipanku, kuid energia- ja telekommunikatsioonisektori kätte pole järg veel jõudnud.
Praha ajaleht Dnes on välja arvutanud, et kui T?ehhi peaks Euroopa Liidu laienemise järgmisest ringist välja jääma, jääb T?ehhil ainuüksi toetustena saamata ligi kolmkümmend miljardit Eesti krooni aastas. Lisaks ühisturust eemalejäämisest tingitud kahjumid.
Autor: ÄP