Pärnus hinnatõus

Aasta esimesed kuud olid Pärnu kinnisvaraturul väga vaiksed. Alates märtsist hakkas tehingute arv suurenema, kerkinud on korterite hinnad.

LVM Kinnisvara juhataja Andres Suti sõnul osteti eelmisel aastal Pärnus kõiki turule toodud kortereid sõltumata nende seisukorrast ja asukohast.

Kui laenu enam pangast nii kergesti ei saanud ja ka majanduse areng pidurdus, siis jäid kortereid ostma ainult need inimesed, kellel polnud vaja laenu võtta. «Need olid väga valivad kliendid,» märgib Sutt.

Ka nüüd, kui eluasemelaenu on pankadest jälle lihtsam saada, tehakse suur osa tehinguid Pärnus siiski paremas seisukorras korteritega, mis ongi hinnatõusu üheks põhjuseks. Eelistatud piirkondadeks on kesklinn, rannarajoon ja ka Mai elurajoon.

Laenuraha kulub üha rohkem olemasolevate korterite ning majade renoveerimiseks või ümberehitamiseks, mitte niivõrd uue eluaseme ostmiseks.

Pärnu korteriturg on jõudnud tasemeni, kus vähem kui 100 000 krooni eest on võimalik osta vaid halvas asukohas ja kehvas seisus ahiküttega korterit. Ka ühetoalise hru?t?ovka hind algab linnas 100 000 kroonist.

Äripindade turul on maksimumhinnad samuti veidi tõusnud. Rüütli tänaval peab korraliku kauplusepinna ruutmeetri eest maksma 240 krooni, paaril juhul küünib rendihind üle 300 kr/m².

Renoveeritud büroopinna ruutmeetri eest Pärnu kesklinnas saab renti 150--160 krooni kuus. Kehvemate kontoripindade rent (puudub ventilatsioon jne) on tunduvalt väiksem, jäädes vahemikku 100--120 kr/m².