Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sisseprogrammeeritud pankrot või...

    Eesti turvaturu üldist olukorda kirjeldades kasutatakse viimasel ajal üha sagedamini mõisteid «dumping», «hinnasõda» ja isegi «vennatapusõda». Üks väljaanne ütles isegi otse, et «majanduslik mõtlemine on ununenud».
    Jutt jumala õige. Ehkki turvafirmade arv on ühendamiste ja ostmiste läbi kahanenud ja vähegi tõsisemaid tegijaid on jäänud turule alla kümne, ei ole ebaterve konkurentsi elemendid kuhugi kadunud.
    Autoritel on õigus, et mitmedki turvafirmad on oma tegevusse sisuliselt sisse programmeerinud pankroti, saabugu see siis varem või hiljem. Samas jätkub aga neidki, kelle «äriidee» seisneb riigimaksudest kõrvalehoidmises. Paraku tegutsevad nad seni karistamatult.
    Eestis ei ole avalik arvamus veel jõudnud riigivõlglaste üksmeelse hukkamõistmiseni. Isegi litsentseerijad, klientidest rääkimata, ei viibuta tõsiselt näppu «äritegelaste» suunas, kes maksudest kõrvale hiilides lasevad liugu riigi, s.t maksumaksja kulul. Seega ka nende kulul, kes ise turvateenuseid üldse ei tarvita.
    Selline olukord võimaldab ka kliente jätkuvalt petta, et neid ainult iseenda firmale n-ö ära rääkida. Eesmärk on turuosa mehaaniline kasvatamine, samal ajal kui iga normaalse äritegevuse alus peaks olema kasumi teenimine.
    8. juuni ÄPst võis lugeda näpunäiteid, mille alusel peaks inimene endale turvafirmat valima. Muu hulgas oli kirjas näiteks väide, et korralikul turvafirmal on vähemalt üks kaheliikmeline patrullekipaazh iga 70--120 tehnilise valve objekti kohta. Paraku ei kinnita seda isegi kõige pealiskaudsem majanduslik arvestus.
    Kui tehnilise valve keskmine hind objekti kohta on 600 krooni ja ühe kahemehelise ekipaazhi otsene ülalpidamiskulu kuus küünib vähemalt Tallinnas 80 000 kroonini, siis ei ole näha, kust peaks tulema kasum, kui riigimaksud on ausalt tasutud ja töötajatele ümbrikupalka ei maksta.
    Väita, et kui firmal on rikkad omanikud, siis võivad need ju alati raha juurde visata, on enam kui naiivne. Milline normaalne ärimees maksaks pidevalt peale võimaluse eest väikeettevõtet omada?
    Aga tean Tallinnas ka sellist turvafirmat, millel on tema enda väitel 60 objekti ja kolm ekipaazhi! Igakuine otsene miinus peaks loogiliselt võttes ulatuma üle 200 000 krooni...
    Turvafirma usaldusväärsust ei määra sellised naiivsed kriteeriumid, vaid kogemus ja süsteemsus. Ja ükskõik millise turvafirma tuleviku määrab lõpuks tema äritegevuse majanduslik edukus, valmisolek investeerida pidevalt uuenevatesse telekommunikatsioonisüsteemidesse.
    Pankrotimeistrid ja maksupetturid hääbuvad ükskord niikuinii. See juhtub seda rutem, mida kiiremini ka laiem avalikkus eraldab terad sõkaldest, turutegijad turusolkijatest.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Vene naftatoodetele pakutakse 100dollarist hinnalage
Ühes Euroopa impordikeeluga soovib läänemaailm kehtestada Vene naftatoodetele hinnalae, Euroopa Liit kaldub võrdlemisi kõrge hinnalae ehk 100 dollari suunas diislikütuse barreli eest.
Ühes Euroopa impordikeeluga soovib läänemaailm kehtestada Vene naftatoodetele hinnalae, Euroopa Liit kaldub võrdlemisi kõrge hinnalae ehk 100 dollari suunas diislikütuse barreli eest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.