• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja pääseb tulumaksu koormast

    Eelnõu üks väljatöötajaid, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi märkis eile, et loomulikult mõjutab uus seadus positiivselt eelkõige suurema kasumiga firmasid. «Aga see ju ongi asja mõte muuta ettevõtlus efektiivsemaks,» selgitas Ligi. «Samuti pole firmadel edaspidi põhjust oma kasumit varjata.»
    Füüsilise isiku tulude maksustamisesse uus seadus olulisi muudatusi ei too. Uus seadus ei suurenda üldist maksukoormust, mis 2000. aastal on rahandusministeeriumi andmetel 36,3 protsenti.
    Rahandusminister Siim Kallase sõnul on tulumaksuseaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks vabastada firmad teenitud tulult maksu maksmisest. Kõige komplitseeritumaks kujuneb tema sõnul erisoodustuste maksustamise põhimõtete väljatöötamine. «Tõenäoliselt tulevad selle ümber riigikogus ka kõige suuremad vaidlused,» nentis Kallas eile. Uus tulumaksuseadus püüab erisoodustuste kaudu maksude maksmisest kõrvale hoidumise võimalusi vähendada.
    Peaminister Mart Laari hinnangul on tegemist revolutsioonilise lähenemisega tulumaksule ja kindlasti kujuneb selle pöördelise eelnõu menetlemine riigikogus huvitavaks.
    Opositsioonilise Keskerakonna liige Olev Raju ütles, et enne eelnõu kommenteerimist soovib ta tutvuda selle tekstiga. «Peame olema kindlad, et eelnõu vastab meie püüdlustele liituda Euroopa Liiduga,» märkis Raju.
    Rahandusminister Siim Kallase kinnitusel tuleb eelnõu arutelule kaasata ka Maksumaksjate Liidu ja ettevõtjate esindajaid. Ta avaldas lootust, et ettevõtte tulumaksuvabastuse tagajärjel suurenenud sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine tasakaalustab maksulaekumise puudujäägi 2001. aastaks.
    Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt jääb ettevõtte tulumaksu kaotamisel riigieelarvesse laekumata umbes 1,4 miljardit krooni. Ettevõtte tulumaksu jääb laekumata 1,6 miljardit, kuid seda kompenseerib 200 miljoni krooni ulatuses käibemaksu ja töötasu suurenemine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Väikeste linnade uued arendused langevad surve alla
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.